Tallinna on tabanud jäneste invasioon


Kohtumine I. Läheneme Lennusadamale harjumatust küljest. Sealt kus maha jäetud või mitte veel nii maha jäetud alajaamad seisavad. Lähenedes näen silmanurgast hallikat kogu kiirelt valgesse vaikusse kadumas.

Paari minuti pärast tuleb punane pirukaveomasin. Sees kaks meest. Hülgevuntsidega hetmani kehaehitusega paksuke ronib põõsaste vahele ja pillub sinna midagi laiali.

Kähku fotokas välja, kiirelt suumitud kaadrid, äkki tabasime prahi laotaja. Tüüp valgub autosse tagasi ja kordab sama operatsiooni paarkümmend meetrit eemal. Siis keerab autonina meie suunas, peatub paarikümne meeri peal ja viib midagi kõrge rohu vahele.

Prügimehed nii ei tee. Neil on kombeks oma last kiirelt maha ja kähku minema pageda.

Oma silm on kuningas. Seepärast lähen kõrgesse rohtu ja vaatan, mida maha puistati. Kapsajuurikas ja paar kärbatanud porgandit. Biojäätme parahrahvi väänutaks ehk kokku, aga talupojamõistus ütleb, et siin kohtuvad jänes ja tema toitja.

Kohtumine II. Olen maha puistatud auto pealt, mis mu ühest teisest linnast siia linna tõi. Kell on kolm öösel, sajab veidi vihmataolist toodet, selline säästuvihm, mis vapraid pargipingijoodikuid tuppa ei aja, aga nagu Mustamäele iseloomulik, on siin südaöine sügav vaikus.

Äkki määran väheldast halli pikkade kõrvadega kuju ennast tunnistamas. Vaid hetk ja läinud ta ongi. Tasuta linnaliikluses piletita sõitja sünonüüm.

Kohtumine III. Tulen tähtsalt ürituselt. Linnahalli poolt üritab üle Põhja puiestee murda vapper jänes. Liiklus on tihe ja ta silkab tuldud teed tagasi.

Kohtumine IV. Linnahalli kõrval pargis poseerib pikk-kõrv oma 10 sekundit, kuni lahkub.

Mida siin on oodata?

See on Invasioon. See on algus.

 

 

 

Published in: on mai 27, 2015 at 11:21 e.l.  Comments (2)