Ja vaevalt 30 tundi on selle ajani, kui väsinult magava meremehe kannikatel kaotab oma kuma selle aasta viimane valgus.

Aastavahetuse hetk on tegelikult sümboolne piir. Vanadel roomlastel algas aasta kevadel. Vanadel eestlastel algas aasta jüripäevast. Juudid ja moslemid tähistavad aasta vahetust hoopis x ajal. Ja hiinlaste uusaasta algab 25. jaanuaril seekord.

Kui ma olin selline väikene ja pisikene olend, ütleme, et tavakeeles nimetatakse selliseid “lapseks”, siis oli aastavahetuse hetk mulle väga oluline. Ma polnud neid just eriti palju üle elanud. Ja ma ei saanud aru oma vanaemast, kes võis veel rahus poole kaheteistkümneni unenurru lasta.

Pauku tehti juba siis. Ilusad punased, sinised, rohelised ja kollased raketid olid. Enamasti vist sõjaväe ja merelaevanduse tagant varastatud. Igamees ei saanud oma pappraha eest poest pauguteid osta. Rakette sai sõjaväelaste käest viina vastu vahetades.

Need raketid jäid kuidagi eredalt meelde. Kollased emotsiooni ei tekitanud. Punased, rohelised ja sinised küll. Tänapäeval sihukseid enam ei näe.

Kuid tegelikult on ehk uus aasta juba alanud. Sest kui võtta aasta lõpuks pööripäeva, kus päev hakkab juba pikemaks minema, siis praegu on juba tunda, et päike on väljunud juba oma pesast, kus ta peesitas pärast pööripäeva oma kolm kohustuslikku päeva.

Päikest.

Published in: on detsember 30, 2008 at 10:47 e.l.  Lisa kommentaar