Üks omapärane kõrts


Kõnnime Rommiga mööda hämarduvat Paidet. Tal vaja kutsekasse paberid sisse anda ja mina olen teadagi see mees, kes kõiki Eesti linnu tunneb nagu oma tagumikku. St. pole kunagi näinud, aga teab, kus linnas milline pragu ja milline mäeke kus on.

Ühes väikeses kitsas kõrvaltänavas, mille nimi ajalooannaalidele teadmatuks jääb seisab kollane mansardkorrusega maja. Selle nurga peal on üks puust uks. Ma tean, et seal SEE koht ongi. Kuna kõik muud aknad on pimedad, tekib algul väike kognitiivne dissonants sisse minemisega. Liiatigi, et see uks, mille ma avan on pigem selline väike ja laudadega üle löödud, näeb välja nagu hoolsa mehe väga korralik kuuriuks.

Uksest sisse leides leiame et oleme saabunud Eesti kõige väiksemasse kõrtsi. Siin on umbes neli ruutmeetrit põrandapinda, ühel pool seinas saab kaks inimest seista, teisel pool kaks inimest vanas natuke lagunenud toolis istuda. Seinad on valged, no mitte piinlikult valged aga piisavalt valged, et julged nende vastu toetada ja ei arva, et saad mingi piisknakkuse.

See ruum ei ole suurem kui esik, no eks ta tegelikult esik ongi.

Esiku teises seinas on väike luuk, kust oma terasel pilgul jälgib mustlane. Tellin kaks õlut. Õlle hind on 2.90, ja ma tean, et kui maksad kolmeeurosega, siis kümmet senti tagasi ei saa.

Siin kõrtsis ei anta kunagi raha tagasi.

Kuid kui maksad väikeste sentidega, siis ei vaevu mustlane neid üle lugema, viskab kohe kassasse ja annab joogi kätte. Kas ta üldse raha lugeda oskab, selles on küsimus.

Õllemargi valik on siin omapärane. Nimelt paistab luugist suur pappkast, kus sees segamini kõiksugu erinevaid õllemarke, alkoholivabast kuni Bockini ja mustlane valab õlle esimesest ette juhtuvast purgist või pudelist.

Ta ei oska vist tõesti lugeda. Ja ise õlut ei joo ka.

Tegelikult saab siin sauna tellida ka. Kui on 30 € välja käia, siis nii palju maksab sauna soojaks kütmine. Selle eest võid terve õhtu saunas higistada, vahepeal võid aga jahutuseks ratsutada mustlase hobusega, kes sealsamas aias rohtu sööb, ja kes pidada olema ülikiire täkk. Ja mustlase tütar võib teha massaaži, sellist tavalist, ja hästi teeb, aga kui keegi üritab erekteeruda või midagi siivutut öelda või isegi mõelda, siis virutab puust kulbiga, nii et kolbast sädemeid lendab.

Sauna me siiski ei lähe.

Ootan oma õllet paar tundi, kõrtsus käib igasugu kummalisi inimesi, mõned paremini riides mõned halvemini, aga õlut kätte ei tooda.

Ennem ärkan ma üles oma uduhalli Tallinna.

Vahetevahel tahaks elada ainult unenägudes.

Published in: on juuni 3, 2014 at 10:07 e.l.  Lisa kommentaar