Kella keerutajad


Hommik.

Kööki astub vanaema. Tema on alati kõige varajasema ärkamisega. Ta teeb akna peal kiire suits, keerab kella tund aega edasi ja asub tegelema pannkoogitaigna valmistamise müstilise kunstiga.

Teisena ärkab pohmas perepea. Ta teeb kiire suitsu, viskab koni alumise naabri rõdule, keerab kella tund aega edasi ja parandab pead. Hapukurgiveega.

Pereema ärkab siis kui päike jõuab siinakaarde, et aeg sumisema hakata. Ta teeb akna peal kiire suitsu, viskab koni aknast välja haljasalale ja keerab kella tund aega edasi.

Surnud vanaisa vaim ilmub keskhommikul. Teda võib märgata vaid kaks korda aastas. Kellakeeramise ajal ilmub ta oma vahvate meeste põrgust tagasi ja keerab kella. Lahkudes viskab maja ette väikese vaimukoni ja kaob siis järgmiseks kuueks kuuks.

Viimaks ajab ennast üles perepoeg. Ta tatsab unisel ilmel aknale, süütab sigareti ja karjatab ehmunule: “Mis kell on? Te polegi veel kella tund aega edasi keeranud?” Ta keerab kellale ühe tunniringi peale ja vajub taas kõrvaltuppa magama.

Õhtul, kui pere on magama läinud, hiilib vaikselt tuppa Moskva aeg.

Published in: on märts 31, 2014 at 7:54 e.l.  Lisa kommentaar