Tartu on jäädavalt suletud


See ei ole minu esimene pood. Minu esimene pood oli piimapood Kastani tänavas. Kuhu mul ema saatis, et noh vaja ju laps harjutada poes käima. Ja Näituse tänava universaalis sai ka kolme taara eest limonaadi ostmas käia.

Tartu poes hakkasin ma käima siis kui kolisime hobusesitamäele. Või Riia mäele nagu tänapäeval inimesed seda viisakamalt nimetavad. Oma 17 aastat käisin.

Tartu pood oli minu kodupood pikkadeks aastateks. Hiljem kui siia tiigrimaile kolisin, siis natuke vähem. Aga korra kuus vasti ikka. Tartu poes olid asjad küll kallid kuid alkohol suhteliselt odavad.

Koos Tartu poega lahkus minu arust ka Tartu linn. Paraku-päraku.

Minu jaoks on Tartu samaväärne kui Mitsupitsu kivimägi Andides. Sama surnud aga elab veel oma vanast rasvast.

Järjest vähem on põhjust Tartus olla. Kui Tartust kadus Tartu pood, siis pole meilgi põhjust allahindlust anda. Vaid lahkuda.

Kui kusagil paar noort eestlast kokku saavad, räägivad nad Eestist ära reisimisest. Tõesti, kõik reisivad. Aga mitte alati ei tulda tagasi.

Advertisements
Published in: on mai 1, 2013 at 9:34 p.l.  Lisa kommentaar