Vahetan aasta noorema vastu. Omanik võib sisse elama jääda.


Niisiis, asi sai alguse sellest et 2012 viimast valgust sai vaadeldud Põltsamaalt Viljandisse sõitvas bussis. Hoolimata kõiksuguste Tpiletite eksikirjeldustest on selline asi täiesti olemas, väljub 15.40 ja küsib 2.20. Vahepeal ukerdab jäistel kõrvalteedel, vahepeal kihutab kui vana loom ukerdamisele kulutatud aega tasa tehes.

Sõitjaiks külavellud ja oukuuled. Sellised vuntsidega külamehed ja noored sägad, kel kombeks teiste poole pöörduda lausega “Ou kuule…”

Habemega külamees on Elmar. Vuntsidega on Vello ja paljaks aetud näoga Väino. Tublid mehed kõik.

Viljandis leidsin kohe esimese asjana üles Rimi, Et ühineda kohalike ringiuitavate massidega oli plaanis osta viin ja midagi õhtul nosimiseks.

Tualetist tagasi tulles tuli meelde, et nõuti aastavahetusüritusele mingisuguste Hiina laternate ostmist. Mõtlesin, et kust selliseid saab ja kui palju pursuid nende eest koorivad. Minu mõtiskluse katkestas Airce, kes mulle peaaegu peadpidi vastu jooksis.

Edasine oli lihtne. Minu üksildasel linnashuitamisel oli nüüd ots. Kobisime autosse ja läksime otsima Arnika poodi. See oligi täitsa olemas, illumineeritud kui vandenõu.

See mis turvanaise jaoks 95, on reaalses tegelikkuses 69, aadress ma mõtlen, ärge te liiga palju vasakule mõelge.

Jah, sai siis imetleda koha peal 2000 aasta tähistamiseks mõeldud ilutulestikku, ikka veel müüvad… ja igasugu imetabaseid vidinaid, no kohe terve riigikogulase palk on võimalik ühe kastiga taeva saata ja kohapeal oli ka üks ohmoon, kes ostis kola 150 € eest, et lihtsalt seda taeva paugutada.

Siis läksid turistid oma hotellidesse õhtusööke nautima, mina sedaaegu vaatasin mis raudteesõiduülekohal uudist. Tuli üks üksildane vanamees, ühelt poolt ja kohe küsima: “Pojake, kas sa saad mind aidata, ma kaotasin rahakoti ära ja mul on vaja koju Suure – Jaani minna ja rahakotis oli 90 eurot ja see on kuskil siin tee peal aga anna mulle 3 €, siis ma saan koju minna ja ma võin sulle vastu ühe raamatu anda jne”

No andsin talle 2.50, joogu oma Bock ära ja olgu õnnelik, tegelikult olen ma ka vaene inimene, kes 100 € vaid oma sahtlis näeb.

Taat muidugi küsima, et kui sul pole nii palju raha, anna siis 5 € või 10…

Ok. Teise tähtpunkti koordinaadid olid mul valesti välja arvutatud, selle eest leidsin hoopis kaks lumehunniku taha varjuvat alaealist. Mida nad seal tegid, ma ei tea, aga linnalegend on see, et ma laste käest viina ära võtsin.

Tead, vahetevahel on nii, et kes teise inimese juttu usub, saab poole petta. Et seda vältida, tasub välja mõelda selline petujutt, mis inimese olemist ei häiri.

Viina võtsin hoopis selleks, et tervet seda pikka ööd püstijalu vastu pidada.

Kange alkohol mõõdukas koguses hoiab vaimu virgena ja jalad sirgena.

Aga sellest juba järgmises osas.. Pikk jutt on sitt jutt, seepärast tuleb siia punkt.

Selle teksti kirjutamiseks kulus 12 minutit.

Advertisements
Published in: on jaanuar 1, 2013 at 7:15 p.l.  Lisa kommentaar  

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2013/01/01/vahetan-aasta-noorema-vastu-omanik-voib-sisse-elama-jaada/trackback/

RSS feed for comments on this post.

Möirga ja ulu

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: