Ampster Pilleriinikevades


Hetkel on Tallinna vallutanud Pilleriinikevade. Sulalumine on tänav ja kuud nagu polekski. Hommikupoolikult tuli tihedas pilves valget sitta välja et isegi 9 – korruseliste majade katused aknast ei paistnud, rääkimata maapinnast.

Kokkulepe oli selline, et peab minema. Rääkima HIVist. Ei mul pole, aga räägime neist kellel on. Jagatud AIDS on pool AIDSi. Aga jagamine on karistatav, muuseas. 

Hüva. Tähendab see seda, et mingi aja jooksul tuleb jõuda punkti X, kuhu ei vii ükski senituntud rahvatranspordivahend.

Seega ilmaasjata ootamise ja lumetuisus tuikumise asemel tuleb kasutada taksoabi. Taksism on Tallinnas odavam kui Tartus. Kuid erinevalt Tartust ei lükata Tallinnas igat auto ja lubadega töötut taksojuhiks. Tallinna taksojuht on tõeline kombinaatmees, kes võib lisatasu eest tõsta su pakid vööri, rahustada meeleheitel riigikoduperenaised, müüma maha su ajast ja arust naabri autost leitud automaki ja osalema kangialuse poksi kohalikul maailmameistrivõistlusel.

Nii vingeid spetsialiste ei ole muidugi palju ja lumetuisu tõttu teatab üks ja teine taksofirma oma saamatusest. Selge. Füürerlikuliiigutusega viipan kohale möödasõitva kirsipunase vist Opeli.

See peatubki, järsult pidurdades, nii et kaks süütut kodanikku oma plekirontidega järsult pidurdama peavad.

Igaksjuhuks ronime sisse. Sees istub selline tüüpiline venelaslik Ampster. Aadressi peale teatab ta kahtlemata – “Ana Onkologija.” . 

Kulgeme. Vibav sõidustiil üritab tabada lumevalle. Siiski ei taba. Liinibussi tagumikust jääb puudu viiekas. Päris huvitav sõidustiil sel mehel.

Raadios mängib vene raadio, no las ta mängib. Lõhn annab tunda, et see takso on elanud üle huvitavaid aegu. Armatuurlaual on hõbedane sädelev hobune, tahavaatepeegli külge on poodud baleriin.

Tundub, et taksomeeter lisab 10 senti iga kord, kui tegelane oma autoraadiot näpib. Näpib ta seda pidevalt. Küll vaja kanalit teise vene raadio vastu vahetada, küll kõvemaks ja vaiksemaks panna.

Armatuurlaual on taksojuhi nimi, mis algab sõnaga Mattis.

Haigla juures peatab Ampster auto kinni. Taksomeeti kujuline aparaat näitab 5. 71 €.

Ulatan talle edasi 20eurose. Selle peale kogib Ampster peale mitmekordset aparaadi uurimist kuskilt välja 10eurose tagasiandmiseks. Siis minu pika tungiva nõudliku pilgu peale veel 3 eurtsi. Kramplikult hoides edasi andes. Ja rohkem raha ei näegi, ehkki aparaat näitab endiselt  5.71.

Tšeki laseb ta soovi peale värisevate käte vabisemist tagasi hoides parandatud juhtmega printerist välja. Viimaks lahkume sest taksost, sest mis sest Ampsteris veel tahta, hea et niigi läks. 

Enam kunagi puinaseid Opeleid ei peata. Hõbehallid mersud on palju usaldusväärsemad.

Advertisements
Published in: Määratlemata on märts 2, 2012 at 10:01 p.l.  Comments (1)  

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2012/03/02/ampster-pilleriinikevades/trackback/

RSS feed for comments on this post.

One CommentLisa kommentaar

  1. Sellisel taksosõidukijuhil ei lubaks isegi majade vahel leitud pruuni tugitooli sõidutada, ammugi mitte kõigekallimat ja ise ennast. Pealegi kipuvad tugitoolid ilma taksotagi austatud külaliste jõul sisse ronima. Seda enam veel, et siin linnas üheski värvis taksovärki ei ole.

    L@SSIE: Õnnis Paldiski linn, kus isegi neljapromillises joobes jõuad linna teise otsa minna. Aga pruunist tugitoolist mõni mees ikka ümber ega üle saa.


Möirga ja ulu

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: