Vabaduse laul


Pean üles tunnistama, et minust on saanud salaTallinlane, kapihetero ja mandunud ökofašist.

Niisiis, väikese kaarega lonkisime üle Lasnamäe (pingialused, teadagi) kohale. Vastupidi ootustele ei siturunudki turvameeste ahned käed seljakotis leiduva veepudeli järele.

Rahvast oli kohal n + 1, st. viimane, kes rahvamassis inimeseks suudab jääda oli ka kohal. Mõned olid purjakil, ja laulsid joodikute rahvalaule (hakkame mehed panema, kui oleksin ma laululind).

Paraku…tuttavaid ei näinud. Tekib imestust, kustkohalt nii palju rahvast eestimaale toodetud on, keda ma ei tunne.Pikad sabad šašlõkilettide ees andsid tunnistust, et tegemist on eestlaste kokkutulekuga.

Tallinna laululaval olen ma ennem üle elanud täpselt ühe laulupeo, ühe RockOnzerti, ühe Rocksummeri ja ühe koertenäituse. Seekordne oli neist kõige tehnilisemalt ettevalmistatud. Suured ekraanid, üle rahva peade näitavad kaamerad. Mida iganes. Loodust saastati ka kõvasti. Tasuta jagamiseks olid Postimehe eriväljaanded, mingid totakad lipukesed,millel üks külg sinimustvalge, teisel aga puna valgetes toonides I , süda ja Tallinn 2011. Südame taga piisavalt ruumi, et ise saaks sinna kirjutada, mida tahad. Mul polnud paraku punast markerit, et see teine külg punaseks värvida. Polnud ka pliitatsit, et sinna Savisaare portree värvida.

Mari Boine laulis kenasti. Malcolm Lincoln mitte nii, huvitav, kas nad üldse eesti keelt oskavad? (sellised tiblad tuleks panna lennukisse ja deporteerida venemaale, las õpivad elu ilma eesti vabariigi vägevate ametimeeste kaitseta.

Kerli näiteks oli eesti keele ilusti ära õppinud ja nii ta tantsis oma nukujalgadel vanaemale kuldpulmadeks tehtud laulu laulda.

Dagö ümises lihtsalt ja tuletas meelde, et kohtas ühte Sinimustvalge nokatsiga meest, kellel käes Carlsbergi õllekohver. Ja kes vastas, et kas sellist Eestit me tahtsimegi – Muidugi.

 

23.0Võttis Eesti rahvas vastu uue aasta, vabariigi 21. aasta. Selleks puhuks lasid inimesed oma õhupallid taevasse lendu, vaatepilt oli vägev – nagu spermapurse. Valged pallid valgete lintidega otsisid teed taevaema tundmatusse tuppe.

Siis ruigasid veel folkaridregilaulda. Ja pikalt oodatud Sinead O.connorlubati lavale. Cinead on vanaks jäänud, paksuks läinud ja ära tätoveeritud. Hoiatan, nored tütarlapsed, ärge jääge kauaks vedelema, lähete vanaks, paksuks ja teid tätoveeritakse niimoodi ära, et te ei pane tähelegi.

Laulda ta veel suutis. Ilusti laulda.

Lõppu laulis hiti ka.

Kõige lõpus näidati presidenti. Esialgu Islandi oma ja siis meie endi oma. Toomas Hendrik Ilves kõndis oma kange seljaga kätt suruda ja Islandi oma oma kanges keeles purssis eesti ja inglise keelt. Eesti keelt paremini.

 

Siis iga roju oma koju, kudas jalad võtsid. Maha jäi vaid lagahunnik, mida vilkad käed kokku kraamisid.

Kesklinna pole liikus unistuste tramm, aga vähemalt kuni Mustamäeni oli tajuda ühtlast voogu peolt tulijad.

Nõnda siis elu on Tallinnas, liikumispuuduse all ei vaevle, 20 000 sammu päevas on norm.

Advertisements
Published in: on august 21, 2011 at 9:28 e.l.  Lisa kommentaar  

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2011/08/21/vabaduse-laul/trackback/

RSS feed for comments on this post.

Möirga ja ulu

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: