Eurovisiooni fenomen


Eurovisiooni vaatavad inimesed, kes kunagi ei rända oma elukohast üle 500 kilomeetri kaugusele. Ja kes ei käi aastas rohkem kontserdil kui just jõulukontsert, mille annavad punkarid kesköösel akna all jaanipäeva paiku ja koduküla lõikuspeol esinev süldibänd.

Eurovisioonis elatakse välja igatsust kauguste ja kaugete maade järgi. Ilusate inimeste järgi, kelles elatakse välja oma koledust ja harimatust.

Mingi sotsioloogilise uuringu kohaselt ei rändavat 70% inimestest oma elu jooksul sünnipaigast kaugemale kui 500 kilomeetrit. Ja 25% elu piirdub 20 km raadiusega.

Mittereisimise põhjuseks pole mitte materiaalne vaesus vaid huvi puudus. tegelikult reisimine ei maksa nii palju midagi. Kätte võtmise asi. Jalad on ju peaaegu kõigil sündides baaskomplekti kaasa pandud.

Sama lugu on kontserdikülastamisega – pole lihtsalt viitsimist. Keegi ikka kuskil laulab. Omaks lõbuks. Või maksab valgeid tablette saia pähe pakkuv asutus kontserdi kinni.Aga paljude heade ürituste viga on see, et rahvas ei tule kohale. Mis rahvas, inimesi on vaja.  Kus rahvast  rohkem kui inimesi, muutuvad nad massiks. Ja uskudes Gustave Le Boni, on massi intelligentsus rahva  kõige targema inimese intelligentsus jagatud rahva arvuga.

Seepärast välistabki eurovisioon hea muusika. Need praagitakse välja juba esimeses voorus, kus omad maad oma parimaid välja valivad.

Muidu muudaks mass äkki oma muusikamaitset. Ja äkki hakkaks nõudma, et raadiotes ka muusikat lastaks. Ja äkki hakkaksid kontserditel käima ja mööda maad reisima. Ja mitte sinna, kuhu kapitalistid turiste kärutada suvatsevad, vaid oma peaga mõeldes.

Oma peaga mõeldes näeb ikka igasugu huvitavaid asju. Ma oletan, et mu lugejad ka mõtlevad oma peaga. Sest õnneks turiste käib siin harva.  Ja Eurovisiooni vaatasin seekord esimest korda üle paarikümne aasta. Sest ma polnud just omas kodus, vaid ühes majas, kus muidu televiisorit ei vaadata.

Jah, Eurovisioonile kaasaelamine on üks väikekodanlaseks olemise indikaator.  Aga igas inimeses on olemas väikekodanlaseks olemise alge. Mis võib su sees arenema hakata nagu vähkkasvaja. Seepärast pane nüüd arvuti kinni ja mine õue. Vaata, mis metsa või majade taga peidus on. Õhtul tule tagasi ja räägi mulle ka keda sa nägid.

Mina nägin eile kaht metskitse ja seda, et “Kevadtorm” pole veel lõppenud.

Advertisements
Published in: on mai 20, 2011 at 9:12 e.l.  13 kommentaari  

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2011/05/20/eurovisiooni-fenomen/trackback/

RSS feed for comments on this post.

13 kommentaariLisa kommentaar

  1. Reisin ja käin kontserdil. Ja vaatan ka Eurovisiooni, suurepärane estraadishow. Nii et palun mitte üldistada.

    L@SSIE: Kus nüüd sai konnatiiki loksutatud. Ongi vaja visata siinsesse umbes konnatiiki esimene kivi.

    Aga tegeleikult huvitab mind artiklist artiklisse korduv soov kuulata “tõelist muusikat, mida EV pole”. Kas oleksid nii kena ja tooksid mõned näited “tõelisest muusikast”. Lihtsalt huvitav oleks teada

    L@SSIE: Tõeline muusika on see, mida ei tehta raha nimel, vaid kas omaks lõbuks või mingi tunnetuse väljendamiseks. Näiteks eilsel ja tänasel Regiöö festivalil on tõelist muusikat kuulda. Eurolaulud on selleks liiga üheülbalised enamasti, et jääda kauemaks meelde kui lugu kestab. Tõeline muusika on see, mida kuulates viis meelde jääb ja peas kummitama hakkab. Viimati kuulsin ma tõelist muusikat Zavoodis, see oli mingi Apocalyptica sarnane asi.

  2. Ei julge õue minna. Kolekülm on seal.

    A, kardinate vahelt piilusin. Vastasmajad on alles, samuti meri, mis nende vahel silma torkab. Harjumuspärases kohas on ka väiksem kahest Pakri saarest

    L@SSIE: Kõlab niimoodi, nagu ma peaks tulema ja su õue mängima viima. Õues ei ole külm, ma tean.

    • Oleneb, kus kohas õu asub. Siinses õues on alati tublisti jahedam kui sealses. Vaatasin siin mõne päeva eest EMHI andmeid. Siin oli 7 soojakraadi, paarikümne kilomeetri kaugusel Vihterpalus 14, aga Tartus koguni 21.

      L@SSIE: Emhi ennemgi valetanud. Ja 7 soojakraadi on täiesti troopika juba. -20 on siinkandis ikka normaalne ilm, kus väljas õlut juua veel võib.

  3. Teispool maakera olen käinud ja eurovisiooni vaatan kah, aga ega see pole võrreldavgi sellega mida kohapeal saab kogeda. Siis kui Tallinnas oli käisin ära ja ei kahetse, kuigi hind oli tolle aegsetes hindades mõne inimese kahe kuu palk. Telekas on vari tegelikust kontserdist

    L@SSIE: Võta nüüd kinni, oled sa fanaatik või kelgid oma materiaalse võimekusega. Sest igale üritusele saab alati tasuta sisse. Minnes vabatahtlikuks näiteks.

  4. Kõik kohe kukuvad oma reisimistavasid kirjeldama 😀

    L@SSIE:See on märk, et olin piisavalt irriteeriv. Nüüd tuleb neid tirriteerima hakata.

  5. Tegelikult on päris õõvastav hääletada, kui need kevadtormajad mööda mürisevad, AK-4d võmisiganes käppade vahel. Tõsi küll, need püssiotsad on taeva poole suunatud, a ikka tekib kohati tunne, et kui veel palju uudishimulikult jõllitan, siis äkki suunab keegi neist ümber ühe vaese õnnetu hääletaja pihta. Jaa, hääletajad võivad olla suures ohus…

    L@SSIE: Piisab vaid sellest, et kellegil neil ajus pahad kemikaalid võimust saavad.Siis oleme kõik ohus.

  6. Ja Eurovisioon on üldse umbes 90-protsendiliselt seebi sisuga, a’la “shallallaa buum, ma armastan sind, su armastus on nii hea”. Aga mulle muidu väga meeldis Prantsusmaa lugu – http://www.youtube.com/watch?v=XZHSEIvs80Q
    Sümpaatne noormees, mitte mingi Pavarotti.

    L@SSIE: Pavarotti oli kunagi ka sümpaatne noormees…

    • Kuigi see tõenäoliselt kõneleb ka armastusest, aga ikkagi võrratu hääl ja teistmoodi lugu siiski

      L@SSIE: Ainus armastuslaul, mida ma nõus kuulama olen on CONFLICT OK ” Armastus on musta värvi”

      • Mu vanaemale meeldivad jällegi kõik armastuslaulud. Hakkab nutma ja kaasa lõõritama ning siis tuletab ikka meelde, et on kahe kõrgharidusega.

        L@SSIE: Tal on miskit puudu. Ilmselt polnud tema lapsepõlves küllaldaselt magneesiumi.

    • Mitte sugugi nii ingellik kui see, olen selles kindel

      L@SSIE: Ingellik? Öäk!

  7. Reedel reisisin kodulinna. Ja nägin Toomemäe taga ühes hubases koduaias, kuidas sõbrad istusid lõkke ümber ja neil oli hää olla ka ilma grill-liha ja viinata. Astusin ligi ja olingi omade seas. Aga sääsed on hullud loomad

    L@SSIE: Mina pole küll Toometaguse koduaias grilli taga istunud. Ja sääsed on mul armsad koduloomad, kes mind mõnusalt näksivad. Aga kusilmas sa siis oma päevi nüüd veedad?

    • Tööpäevadel päälinnas tiirutamas Lasnamäe ja Rotermanni vahel. Vanalinna olen 3 kuu jooksul 2 korda sattunud…

      L@SSIE: Seega oled sa täielikult teises ilmas ning sinu inimeste sekka sattudes hakkab kiljumine ning raskete asjade pildumine.

      • No hea, et kõik veel mind nähes ummisjalu metsa ei põgene, mõni julgeb isegi tere öelda. Veel.

        L@SSIE: Sest sinu kirjeldatud marsruuti uskudes tegeled sa illegaalsete immigrantide riiki smugeldamise ja majutamisega.


Möirga ja ulu

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: