Vähk


Neile, kes otsivad siit astroloogilist teavet, või maitsvat sõralist, need mingu mujale.

Täna räägime vähist haiguse mõistes.

Vähk on ilmselt olnud maailma salapäraeim haigus. Olid ju ajad, kus ei osatud inimesi läbi valgustada nagu viimase 110 aasta jooksul seda tehakse.  Isegi surnuid ei lõigatud lõhki teadasaamise eesmärgil, mis neil ikka viga on. Need kavalad kunstid on loonud uue teadmise. Kuid ega ikka pole väga selget sotti, kust see vähk inimese sisse saab. Ja kuidas teda peatada.

Mõned ained on liigitatud kantserogeenseteks, mõned mitte. Arvatakse, et vähk on geenides.Tegelikult on ta igal pool. Näiteks õhus, kuhu keegi suitsulutiimeja on oma jääkaineid pihustanud.

Arvatakse igasugu asju. Usklik arvab, et see on jumala karistus. Hügieenik arvab, et see on pesematuse tagajärg. Võimalik ju on, kui sul on ajuvähk, siis kindlasti aitab selle vastu usklike ajupesu või mis?

Tegelikult on vähk salakaval. Ja sellest on pea võimatu pääseda. Pesed või palvetad, sööd salatit või kaubahallis pakutavat pärmiseente väljaheidet, spordid või lösutad televiisori kükloobisilma ees, ikka saad vähi kaela.

Nojah. On ju olemas statistika. Mis väidab, et sportlased ja toore kapsa sööjad saavad vähem.

Võibolla. Aga võibolla on nad lihtsalt tervislikumalt läbi kontrollitumad. Surnud sportlase leidmisel tuntakse ikka huvi, millesse ta suri, kuid surnud õllekõhu korral öeldakse targalt – süda ja hea kui viitsitakse laip teistpidigi keerata.

Kiirgused. Me elame kiirguste maailmas. Kogu see ärgas ahvikari, kes ilma ja elu ilusaks korraldada üritab, elab pidevalt mobiil kõrva ääres. Ja mehed käivad, mobiil munade vahel püksis. Siiski, munandivähk polevat sagenema hakanud, ajuvähk aga on üha popim ja noortepärasem.

Tegelikult võid sa vähiga käia ringi päris pikka aega ilma ise seda teadmata. On juhtumeid, kus vähk tekkis vana haava kohale peale kümneid aastaid tagasi saadud vigastust. Lihtsalt passis ja ootas oma aega, et hakata vohama.

Räägitakse, et eeter pidada vähi vastu aitama. Paraku on õuhkalembelisi võrokesi ja setusid statistiliselt liiga vähe, et nende peal korraldatud statistilised uurimused kuhugi rahvusvaheliselt tunnustatud uuringu alla ära mahuksid

Aga ka lõikus ei anna tulemusi. Nimelt vähk reisib. Piisab tegelikult ühest rakust,ke s on suutnud organismis kanda kinnitada. Tavaliselt suruvad küll immuunsüsteemi kaitsevalvurid selle maha. Aga kui inimesel juba mõnes mõnusas kohas vähk olemas, siis pea liiguvad sealt üksikud siirded edasi.

Ja tulemuseks on olemine, kus vähk tuleb välja hoopis sealt, kust teda oodata ei osatud. Oli vähk ajus, siis leitakse ta veidi hiljem hoopis neerudest jne.

Vähi puhul ongi tähtis varakult sabast kinni saamine. Paraku, päraku on meie tervisekontroll muutunud üha haruldasemaks ja pinnapealsemaks. Kõige õigem oleks kogu elanikkond kord aastas tomograafi alt läbi lasta. Kuid seda ei tehta, kuna tomograafe on vähe ja rahvas kukuks vinguma. Mugavam on ju peesitada oma aiamaal kui käia kord aastas kultuurikeskuses haritud inimestega suhtlemas.

Aga no mis teha. Eks igaühe tervis on tema enese asi. Kui sul haigekassa kindlustust ei ole, siis mine ja anna esimesele vastujuhtunud politseinikule korralikult vastu tatti. Saad ise vastu ka, aga juba õhtul saad arestimajavelskrile oma muresid kurta. Ja selliseid kaebusi nad kontrollivad hoolikalt, sest tihti juhtub, et süüalune üritab karistusest meditsiiniteenistuse abil kõrvale puigelda.

Õnneks ei paista vähk kaugele välja. Seda pole kilomeetri peale märgata. Sest kui rääkida oma kaaskondlastele, et sul on vähk, siis on tulemuseks põrkumine. Lihtsalt hoitakse eemale, mis siis, et see pole nakkav.

Kõik kallimad lendavad kui pudrukuulid tervete kaenlasse. Vähk muudab inimese üksildaseks ja lootusetuks. Ega vähk ei tapa. Tapab üksildus ja masendus. Vähk on meie rõõmus kaaslane, millega saab koos elada. Teda toites ja hooldades. Käies igal võimalikul võimalusel haigemajas tarkade inimestega suhtlemas võid väga kaua vähiga abielus elada.

Advertisements
Published in: on mai 19, 2011 at 1:10 p.l.  3 kommentaari  

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2011/05/19/vahk/trackback/

RSS feed for comments on this post.

3 kommentaariLisa kommentaar

  1. Oh häda:( Vähk kõlabki lõplikuna, seepärast ehk lähedastele tundub, et ükskõik mida nad ka ei ütleks – see tunduks nii triviaalne, mõttetu ja mis peamine, elavate jura – ja nad hoiavad eemale, et tõbist mitte vihastada/kurvastada. Mul on viimase 9 kuu jooksul kaks tuttavat vähki surnud kolme kuu ringis pärast diagnoosimist ja ka mu onu läks nii. On’s see kiire exit lootusekaotusest, üksildusest või vähi kurjusest, ei tea.. Hea, et sina usud, et vähiga saab ka pikalt elada.

    L@SSIE: Noh, mul on sitaauguni noori tuttavaid, kellel on see mugav moodne haigus olnud ja peaaegu kõik on ilusti elus ja täie tervise juures – tuiavad õhtuti Zavoodis õlut juua. Ühel juhul kutt keeldus ravist ja suri. Teisel mehel läks lihtsalt sitasti.
    50- on kopsuvähiga mitmeid läinud, aga need olid ka elupõlised suitsetajad.

  2. Minu kogemus vähiga on selline, et mõnikord tõukab vähihaige ise sõbrad ja kallimad eemale. Teinekord on ka vastupidi – inimestel hakkab hirm. Eks aeg eristab sõklad teradest ja sõbrad lihtsalt tuttavatest.

    L@SSIE: Vähk muudab inimese olemust. Kui mitte füüsiliselt, siis psüühiliselt küll. Kui ikka oled kole ja katki, siis tahad ju isegi teistest eemale hoida.

  3. Eestlastel, vähemalt minu meelest, ei ole kombeks ka selliseid tunnetest ülevoolavaid vähihaige toetusaktsioone korraldada, nagu telekasti kaudu suure lombi tagune meedia meieni teemakohaste filmidega toob. Pigem avaldatakse toetust oma mõtetes, sõpradega hiljem rääkides või nappides lausejuppides silmast silma. Kardetakse naerualuseks jääda.

    L@SSIE: Tegelikult sellisel ameerikal toetusaktsioonil on oma point. See aitab tervete inimestel teadvustada, et ka nendega võib nii juhtuda. Inimesed tunnevad rõõmu sellest et on terved. Ja oskavad arvestada invaliidide ja surijatega kindlasti rohkem.
    Eestlased on väikekodanlik rahvas. Siin on enamuse inimeste peamiseks probleemiks see, et mida mu mainest arvatakse.

    Meil pole kombeks oma lastele õpetada, et mida teha ja kuidas rääkida, kui keegi on raskelt haige või kui on matused.
    L@SSIE: Ja ka haiguste ennetamise õpetus on nulltasemel. Kogu õpetus piirneb lausega :”Pese käsi hoolega, siis ei tule koolera.”

    Aga kui sa tunned, et vajad sõbra tuge, siis võib-olla tasub seda sõbrale öelda või sõbra arvamust küsida. Siis ei arva ka tema, et on liiga pealetükkiv.

    L@SSIE: Paraku olen ma ise juba harjunud üksi läbi saama. Paraku. Ja ega ma ei viitsigi enam oma haigustest rääkida. Ma olen selle asja enda jaoks läbi mõelnud. Parem nautida suve ja seda, et ma saan pmst peaaegu kõike teha mida ennemgi


Möirga ja ulu

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: