Oskar Lutsu purustav silmavaade


Kes teab, see saab aru millest on jutt.

Kes mind väga hästi teab, see teab, mille pärast ma olen nõus isegi enne kukke ja koitu välja ronima ja puid langetama.

Tartu linnas on toime pandud järjekordne lollus, mille tagajärjel Oskar Lutsu ausamba ümbrus on muutunud destruktiivseks.

Sest igale kobajale jääb ikka midagi pihku. Ja üldiselt see mitteleitavus tekitab tahtmise midagi totaalselt pekki keerata.Tõstaks näiteks lilled Oskari ees ringi. Moodustaks  neist sõna “Pask”. Kui lugeda kodanik Koni raamatut, siis seal tekitas selline tõstmine valitsuse vahetumise.

Aga muidu on hästi ilus. Tartu linn siis, kui päike tõuseb. Sellel tunnil, kui tänavatel on vaid kojamehed ja need kellel kodu pole või kelle jalad veel koduni kanda ei suuda.

Päike valab linna purpuriga üle. Inimesi on meeldivalt vähe ja autodest, jah, siinkohal võiks linnavalitsus oma tolmavad tänavapuhastusmasinad sinna saata, kus Ansip pissil käib.

Barclay platsis istub salk noori ja laulab. Keegid rohelised on sealsamas puude peale rohelisi sildikesi kleepinud. See tarbimisühiskonna vastane aktsioon on nüüd kena küll, kui iga puu peal on silt “Poole hinnaga”, “Täna maitsvam” jne. Aga mina eelistaks ikka selliseid jõulisemaid aktsioone, kus kilekotiga poest välja trügivale väikekodanlasele riidest kott pähe tõmmatakse.

Või siis veaks need tegelased Oskar Lutsu purustavat silmavaadet nautima. Oskar vahib oma jõllis joodikusilmaga nagu kõigi Osside esiisa.

Me teame, küll, sa olid vana joodik. Suu on sul alles, tee see lahti, saab sisse valada. Aga Oskar ei liiguta. Tal on nii räige pohmakas, et isegi ei värise.

Muidu need Tartu kujud kõnnivad vahest küll. Näiteks kalevipoeg käis meiega Obinitsas hobese sitta pildumas. Eraelus on ta nimi Kermo ja ta töötab potsepana. Vabadel õhtutundidel poseerib ta aga uhkelt Emajõe kaldapeal.

Ja see tüüp, kes Pärnus Valgre kuju kehastab, see tuleb meile õhtul tantsukluppi lõõtsa mängima.

Eraelus on ta torulukksepp ja elab Viljandis.

Aga oskar vahib endiselt mõttetu pilguga tühjusse.

Advertisements
Published in: on mai 11, 2011 at 10:55 e.l.  3 kommentaari  

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2011/05/11/oskar-lutsu-purustav-silmavaade/trackback/

RSS feed for comments on this post.

3 kommentaariLisa kommentaar

  1. Oh seda Ossut..

    L@SSIE: Ta vist öösel ilmutas mulle, igatahes oli hommikul kuri idee selle sigaduse kohta üks följeton kirjutada.

  2. Ma olen alati öelnud, et p***sse te neid päikeseloojanguid vahite, päikesetõus, vaat see on alles elu.

    L@SSIE: Päikesetõus on kui noor võimulemarssiv diktatuur oma värskeltvärvatud noorliikmete vaimustuse ja nagu nõelasilmast tulnud mundritega.
    Päikesetõus on ahastamapanev fakt – öö on möödunud ja jälle ei saa pimeduses pimedaid tegusid teha.

  3. Oskar oli minu kauge sugulane. R.I.P.

    L@SSIE: Mina teda kahjuks nii lähedalt ei tundnud. Tollel ajal olin mina alles karske noor maapoiss.


Möirga ja ulu

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: