Röögits


Nonii, mu kallid kaks lugejat, üks sabaga kodanik esitas mulle eile küsimuse, et misasi see RÖÖGITS ikka õieti on?

Vastan talle siin kohal, võib ju juhtuda, et ta kunagi satub seda nägema, lugeda ta niikuinii ei mõista, lugeda pidada eestis ju ainult kaks inimest mõistma ja need siin vahest mu blogi loevadki.

Röögits  oli ta ise.

Siis kui ta puges välja sealt kohast, mida viisakas seltskonnas ei mainita ja teda hakati käsitlema iseseisva isikuna.

Teistsõnu. Röögits on väikelaps. Kes oma sõnumit maailmale muud moodi kui röökides edastada ei suuda. Neid võib kohata kõikjal ootamatutes situatsioonides. Tavaliselt poes ja vaiksel kirikukontserdil. Kus röögitsaomanikud on arvamusel, et nende pisike on algaja staarmuusik, kelle kisa peab kuulama iga mittestaarmuzik.

Röögits iseenesest on süütu ja süüdimatu. Röökimise vallandavad tegurid, mis talle ei meeldi. Näiteks kassapidaja liiga lokkis nägu. Või sinine värv. Või satanismi harrastav potilill.

Hilisemas elus omandab röögits rääkimise sugemeid. Kes rohkem, kes vähem. No nii pooleteisendaks eluaastaks peaks mõni sõna ikka tulema. Kui pole just kiviga vastu pead saanud, ja tumm kui kala, mis muidugi on erilise andekuse tundemärk.

No nii umbes kolmeselt pole enam vaja röökida, vaid saab oma lauseid armsalt ümber sõnastades ja keelereegleid rikkudes hüperkosmosesse saata.

Kolmeaastased on need kõige armsamad. Need pole enam röögitsad, vaid lihtsalt lapsed oma mõnusa ja pehme lapsemaailmaga.

Muidugi, võib juhtuda, et inimene laskub röögitsa tasemele ragasi. Juhtub.Ka minuga juhtub. Liiga tihti. Aga sellega saab ebameeldivaid inimesi minema peletada.

Igal õhtul laulavad viinasurma surnud noored mu akna all serenaadi.

Ja Merle Jääger – kui ta laulab, siis vahest juhtub, et ei saa mitte aru, kust see kass lavale saanud. Ja Ott Lepland ja Birgit Varjun. Kui mul oleks suur hernepõld, millest vaja vareseid või varaseid eemal hoida, siis ma laseks pidevalt nende röökimist.

Lenna Kuurmaa pole röögits, tema arusaamatust pominast lihtsalt ei saa aru.

Meis igasühes on pisut röögitsat.

Võta suur, tugev ja soovitavalt suurema kehakaaluga meesterahvas ning paiguta tema pehmed kehaosad alasi ja haamri vahele.

Kohe kuulete kõige ehedamat röögitsakisa.

Paigaldage puhtusest lehkava koduperenaise tuppa mõni tolmurull.

Kohe saate teada, et röögitsakunst on piiritu.

Võta hummeriomanik ja tõmba tema nähes autokapotile kolm püha kriimu.

Peagi avastad sa eneses röögitsa.

Said aru, vana kaamel, mis RÖÖGITS on?

Advertisements
Published in: on mai 7, 2011 at 10:00 e.l.  4 kommentaari  

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2011/05/07/roogits/trackback/

RSS feed for comments on this post.

4 kommentaariLisa kommentaar

  1. Ma olen muidugi raamatu mõju all, sellepärast ütlengi – sa kirjutad nagu Julio Cortázar (servast, aga ikkagi) ja mulle meeldib. Kui sa ei kirjuta, on päev kõle.

    L@SSIE: Tead, ma arvan, et sul on aeg muutuda füüsiliseks inimeseks.
    Ja mulle tutvustada, kes see kuramuse Julio on.
    Seda, et suvi on käes ja noh, eks ma siiski liigun ringi. Tulin just Obinitsast. Sa ei ole Obinitsas käinud?
    Tead, ma lähen sinna varsti tagasi ja…kui keegi mõistlik tahab kaasa tulla, pole keelatud.

    • Võta jah kaasa mind, ma tahaks Obinitsa surnuaial vaadata ja mõtelda.

      L@SSIE: Jah, oleksid pidanud siis kella 8 ajal mu kodumaja ees olema. Vaba koht autos oli täitsa olemas.
      Aga idee on nüüd suurema suve alguses uuesto Obinitsa minna. Sest kutsuti. Ja sealtkandis on palju geopeituse aardeid, mis leidmata. Kui sa oled rattaga suuteline 60 km sõitma ja suudad mind taluda, oleks suga päris meeldiv ringi rännata.

      • Naised suudavad alati kõike, kui on vaja, ja mina ju See olen:) Aga kui sa annad mulle valida, siis ma pigem ei oleks Obinitsa jõudes hing paelaga kaelas ja higist leemendav. Esialgu katsuks sind niisama taluda:)

        L@SSIE: Oletame, et mu kodumaja katusele sa ikka ronida suudad. Sealne vaade korvab kõiki kannatusi, mis tekivad trepist üles 9-ndale korrusele ronimisel.
        Lihtsalt, et oleks huvitav.

  2. Aih, blogi oled ära kustutanud. Selle, mis pärast seda oli. Jõudsin lugeda küll 😛

    L@SSIE: Jah, see oli natuke LIIIGA purjus peaga kirjutatud.


Möirga ja ulu

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: