Piinade öö


Nagu ikka sätib haiglarahvas end magama. Opereeritud saavad kätte oma unerohud ja keeravad norinal magama.

Sind veel ei ole. Operatsioonijärjekord näitab, et sinu õnnepäev on homme saabumas. Valud on õnneks valuvaigistite abil maha surutud. Kuid und rohi, mis pisike kui valge lapi lumekirp, silmile ei too.

Vastu tahtmist õnnestub korraks suikuma jääda. Kuid pea ärkad uuesti üles, loodad hommikut, kuid mobiilikell näitab alles 23.40.

Palatikaaslased norskavad täiel lahinal. Kuskil kaugel mängib telekas, ilmselt on öövalve õed mingit järjekordset “Dr House” stiilis järjekat vaatamas ja peavad seda täiendkoolituseks.

Tambid pisut ussimängu. Kuid kuna seda on juba terve eelnev päev tehtud, ei pakku see leevendust. Isegi kui mängid kiireimast kiireimal kiirusel, telefoni tagurpidi käes hoides.

Kuidagiviisi saad kesköö mööduma.

Keskööd tähistab Tallinna lennuki ülelend. Magajad hakkavad seda kuuldes valjemini norskama.

Igas Eestimaa haiglapalatist võid leida ühe Võrokese. Ja see võrokas magab vaikselt õndsat võro mehe und, kui sa hiilid tema öökapi juurde ja paned pätsa tema uneraamatu.

Ja avastad, et see on Epp Petrone blogiraamat “Minu ameerika 2”  Paljast viisakusest hakkad seda lugema. Omal ajal sai see sama tekst ju blogina ära tarbitud.

Poole kahe ajal taipad, et magama see raamat ikka ei aita jääda. Vaid tegelikult tekib hämmeldus inimeste üle, kelle elu sisuks ei ole valu, vaid liigsed kingitused.

Vahelduseks taod jälle ussimängu, poole kolmeni ja siis loed edasi. Kuidas suhtenatsid mööda New Yorki endile kodu otsivad. Ei sobi neile suitsetajast naabrinaine. Ega või  kakavärvi kehaga inimene nende kodutänavale kõndima tulla. Ei. Kõik peab olema hüpersteriilne, valge, palgaraha teeniv ja vaikne. Poliitiliselt korrektne eelkõige.

Vahepeal kõnnib võrokas kusele ja tuleb ka tagasi. Ei märka oma uneraamatu puudumist või on tal sügavalt pohhui.

Suhtenatsid leiavad endale kodu, mis nendele sobib. Sina aga keerled poole nelja ajal hommikut oodates voodis kui hunn. Viimaks tundub, et kuskilt Ilmatsalu kandist hakkab koitma koidukiir.

Sokutad Võrokesele uneraamatu tagasi ja mängid ussi edasi. Poole kuue ajal taipad lõpuks, et ega Xanaxikokteil sul 6ndal kiirusel kõrgemale kui 1000 punkti tõusta ei lase.

Lebad vaikselt.

Äkki ütleb keegi: “Palun ärgake ja kraadige ennast”.

Kell on seitse saanud ja hommikuõde käib oma esimest ringkäiku.

 

Advertisements

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2011/04/13/piinade-oo/trackback/

RSS feed for comments on this post.

One CommentLisa kommentaar

  1. […] Lässi kirjeldus Epp Petrone raamatust tekitab suisa tahtmise seda raamatukogus sirvida. Sirvida selle pärast, et […]


Möirga ja ulu

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: