IRL 100 kainet päeva


IRL on oma valimislubadused sõnastanud minu 100 päevalist karsklusprogrammi arvesse võttes.

Muidugi. Tänaseks on pool juba läbi. Ja selle asja peale võib pudeli “Valge klaari” limonaadi juua.

AGA nende programm.

IRL-i 100 SAMMU EESTILE
VALITSEMISPROGRAMM 2011-2015

Isamaa ja Res Publica Liidu peaeesmärk on tagada eesti rahva, keele ja kultuuri püsimine ning areng. Selleks on vaja hea seista kõigi Eesti inimeste heaolu ja õigustatud huvide eest. Eesti riik peab inimestele senisest lähemal olema, inimesi vajaduse korral aitama ja nende arvamust kuulama.

(Eesti riik on suisa igaühe sees meist. Me oleme sellesse viirusesse nakatunud ja lahti nii lhtsalt ei saa. Riik on ju tema kodanikud.)

Viimased aastad pole Eestile olnud kerged. Ühisel jõul oleme raskustest ometi üle saamas ja nüüd tuleb panna alus uuele tõusule. Me peame jõudma sinna, et igaühel oleks kindel töö, palk, kodu ning et inimesed ei peaks toimetuleku ja oma laste tuleviku ja hea hariduse pärast muretsema. Igaüks peab saama veeta aega turvalises kodus koos lähedastega. Töö kõrvalt peab jääma vaba aega ja võimalusi tegeleda hobidega, meelelahutusega, kultuuriga. IRLi jaoks on kõige tähtsam, et Eesti peres on vanematel töö ja perel oma kodu. Töö ja kodu olemasolu on kõigi probleemide lahendamise eeldus.

(Töö olemasolu ei taga kodu olemasolu ja lähedaste olemasolu ei taga turvalisust. Ja ükski riik ei saa tagada oma kodanikele heaolu, kui inimesed ise seda saavutada ei oska. Riik saab vaid aidata.)

Eesti peab olema tark, avatud ja salliv, pakkudes igale inimesele parimaid võimalusi eneseteostuseks, oma ettevõtete arendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks kas siis üksi või koos kaaslastega nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Me usaldame inimesi ja oleme seisukohal, et riik peab vähem tegelema ettekirjutustega ning rohkem lubama inimestel endal sobivaid valikuid teha.

(Salliv – jah, salliv. Aga hullud peaks olema ikka hooldekodus ja vangid vanglas.)

Selleks tuleb Eestil ühelt poolt jätkata meile edu toonud poliitikat, teisalt olla valmis muutusteks. Isamaa ja Res Publica Liit läheb järgnevale neljale aastale vastu programmiga, mis tugineb meie traditsioonilistele väärtustele, kindlale, kuid samas avatud isamaalisusele, kodudele ja peredele, valmisolekule teha ka ebapopulaarseid otsuseid, kui see on Eestile vajalik.
(No näed. Kui arvatakse , et see on vajalik siis konfiskeerime televiisorid ja taksikoerad. Sellest peabki alustama.)
IRL on seisnud ja seisab järjekindlalt Eesti pikaajaliste eesmärkide eest. Me ei ole läinud ega lähe koostööle jõududega, kellele need huvid on võõrad või ebaolulised ning kes keskenduvad vaid päeva populaarsusele, jagades selleks muretult järeltulevate põlvede pärandust. Meie poliitika tugineb väärtustele, mitte huvidele.

IRL pakub välja tervikliku programmi Eesti juhtimiseks järgmisel neljal aastal. Kõige olulisemaks peame alljärgnevaid eesmärke ja nende saavutamise teid.

Kindel sündimuse kasv. Tõstes emapalga kõrvale emapensioni, väärtustame mitte ainult laste sünnitamist, vaid ka üleskasvatamist.

(Ääh. Eesti rahvaarv on olnud seni mõnusalt stabiilne. Pole siia mingit tiheasustust juurde vaja.)

Kindel tulevik noortele. Andes noortele võimaluse saada kõrgharidus tasuta, anname peredele kindluse, et rahapuudusel ei jää Eestis kellelgi hea haridus saamata.

(Hea haridus, kuid mida haridusega peale hakata, kui haridus ei luba härral enam käsi lihtsa tööga määrida?)

Kindel toimetulek peredele. Koduga seotud kulude kasvu tõttu on paljudel peredel üha raskem ots otsaga kokku tulla. Monopolide ohjeldamise seadusega panime ranged piirid vee- ja küttemonopolidele ning esimesed hinnalangused on juba käes. Taastuvenergia tasusid üle vaadates on võimalik vähendada elektrihinda. Et kaotada küttekaod ja vähendada inimeste küttearveid, soojustame riigi toel korterelamud. Alandame nii kütte- kui ka veekulusid kuni poole võrra.

(Jah, seda on vaja teha. Kuid mille arvelt – pange tuumajaam idanema ja ma valin teid.)

Et tagada Eesti riigi kindel areng, on IRLi eesmärk saavutada Euroopa Liidu keskmisest 3 korda kiirem majanduskasv. Kindel majanduskasv ei ole meie jaoks eesmärk iseeneses, vaid heaolu saavutamise vahend. Majanduskasv vähendab tööpuudust ja tagab kindlad töökohad, palgatõusu ja karjäärivõimalused kõigile. Paremini laekuvate eelarvetulude arvel saame pakkuda paremaid avalikke teenuseid ja suuremaid pensione. Selleks hoiame riigieelarve tasakaalus, anname tööjõumakse vähendades ettevõtlusele uue hoo ja toetame eksporti.

(Oi, oi oi, kui loll jutt. 3 korda kiirem majanduskasv tähendab suuremat inflatsiooni ja mõttetut tarbimist. Paremmikka panustage tervena elatud aastate ja õnnelikkuse indeksi peale)

Kindlad töökohad, palgatõus ja karjäärivõimalused igale tööinimestele

IRLi jaoks on kõige tähtsam, et Eesti peres on vanematel töö ja perel oma kodu. Töö ja kodu olemasolu on kõigi probleemide lahendamise eeldus. Seega peab IRL kõige olulisemaks uute töökohtade loomist ja aitab sellele igati kaasa.

Eesti majanduse uus tõus põhineb julgusel edendada ja kaitsta vaba ettevõtluse põhimõtteid. IRLi eesmärk on tagada Eestile järgmise nelja aasta jooksul võrreldes ELi keskmisega kolm korda suurem majanduskasv. Selleks tuleb teha järgmist.

(Kas see kõlab nagu Reformierakonna eelmiste valimiste ähvardus – viime Eesti 5 rikkaima riigi sekka? Kuhu te seda Eestit tirite? Niikuinii läheb nagu läheb, poliitilised oinad)

1. Teeme Eesti ettevõtlikumaks. Pakume noortele ettevõtlusharidust ja enam toetusi uute äride käivitamiseks. Käivitame programmi Start-up Eesti uute innovaatiliste ettevõtete sünniks. Riigi ja erasektori koostöös tuleb luua Eesti kasvuettevõtetele omakapitali pakkuv fond.
(Õige ta ju oleks. Igasugu leiutaja Lottesid ja Jaan Tatikaid tasub toetada küll. Kui mitte kuhugile mujale ei jõua, siis vähemalt maailma huumoriuudistesse ja see toob turiste.)

2. Langetame makse, et panna majandus kiiremini kasvama. 2011. aastal kehtestame sotsiaalmaksule ülempiiri, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade loomist Eestis. Töötuskindlustusmakse tuleb 2014. aastaks alandada kriisieelsele tasemele. Ettevõtetele tuleb anda võimalus kasutada aastas töötaja kohta maksuvabalt kuni 100 000 krooni (6391 eurot) vabatahtliku pensionikindlustuse sissemakseteks, töötaja koolitamiseks või spordi, tervishoiu ja tervisekindlustuse tarbeks.
(See sobib. Ettevõtted saavad selle raha eest suvepäevi korraldada. Ja kõik töötajad tuleks korra aastas arsti kontrollist läbi lohistada.)

3. Tõstame tööhõivet. Tööhõive suurendamiseks vabastab IRL pikaajalisi töötuid noori rakendavad ettevõtjad pooleks aastaks neile makstavalt palgalt sotsiaalmaksu tasumisest. Töötuks jäänud inimestele pakutav ümber- või täiendusõpe tuleb koostöös ettevõtjatega teha sihipärasemaks ning suunata konkreetsetele töökohtadele. Peame vajalikuks arendada töötukassa kaudu aktiivsete tööturumeetmete pakkumist. Erilist tähelepanu pöörame noortele ja lastega peredele. Töötukassa kaudu rahastatavates meetmetes näeme ette rohkem võimalusi pikaajalisteks koolitusprogrammideks. Arendame välja riikliku programmi, et valmistada ette erialase ettevalmistuseta ja pikka aega ehk üle 12 kuu tööd otsivate inimeste laiapõhjalist erialaõpet. Vajalik on tagada noortele karjääriõpe ja nõustamine üldhariduse, kutse- ja kõrghariduse tasemel.

(Päris hea idee, kuid et on olemas inimesi, kes on põhimõtteliselt töötud. Neile sobiks parem mingi vabakutselise töötaja mudel)

4. IRL ei lase Eestil langeda võlalõksu. Lükkame tagasi riigi võlakoormuse suurendamise ettepanekud ja seisame selle eest, et järgmise nelja aasta jooksul ei tehta ühtegi puudujäägiga riigieelarvet ning asutakse taastama reserve. IRL külmutab neljaks aastaks ministeeriumite valitsemiskulude osakaalu riigieelarves. Mei maksumaksja rahaga ei larista. Põhiseadust tuleb täiendada valitsussektori eelarve tsüklilise tasakaalu nõudega, mis kaitseb liigse kulutamise ja laenamise eest.

(Õige ta ju on. Võlg on võõra oma.Selle õpetamine peaks olema kooliprogrammi kohustuslik osa.)

5. Eesti majanduse kasvu mootor on kaupade ja teenuste ekspordi kasv. Peame oluliseks selgitada koostöös ettevõtjate ja ekspertidega välja Eesti potentsiaalsed kasvuvaldkonnad. Majanduspoliitika, hariduspoliitika ja teiste poliitikate kujundamisel ja ettevõtluse toetusmeetmete disainimisel arvestame kasvusektorite vajadusi. Toetame jätkuvalt loomemajanduse ja turismimajanduse arengut.
(Turism on selline moevärk. Üks hetk on Eesti popp ja teine hetk ei ole. Loomemajandusega võib suuri asju korda saata, aga ega siit vist uut Picassot sünni…)

6. Uued investeeringud. Investeerimisaktiivsuse suurendamiseks muudab IRL uute investeeringute Eestisse meelitamise kogu valitsuse prioriteediks. Töötame läbi strateegilistes valdkondades investeerimissoodustuste andmise võimalused.
(Investeeringud tagavad ka sõjalise turvalisuse. Kui ameeriklastel siin piisavalt kapitali, siis nad ikkagi toovad oma tankid kohale, kui venelane täristama hakkab.)

7. Võimalusi avav majanduspoliitika. Eesti majanduspoliitika peab olema pragmaatiline ja võimaldama Eesti ettevõtetel edukalt tegutseda nii lääne kui ka ida suunal. Majandussuhetes Venemaaga tuleb esiplaanile tõsta see, et vabakaubanduse põhimõtetest lähtumine ning bürokraatlike tõkete kõrvaldamine on mõlema riigi majanduslikes huvides.

(Et siis viisavabalt Venemaale?)

INFOÜHISKONNA ARENDAMINE

Informatsiooni-kommunikatsiooni tehnoloogiad (IKT) mängivad Eesti arengus suurt rolli. Infoühiskonna edendamiseks peab riik koos ettevõtlusorganisatsioonidega ja teadlastega lükkama käima Eesti infoühiskonna arendamise kava.

(Mis sa ikka lükkad, parem tõmmake käima, on see Tiigrihüpe vist seisma jäänud?)

8. Käivitame e-hariduse projekti, mille käigus uuendame kogu üld- ja kutsehariduse IKT abil. Kõik õpetajad peavad saama vajaliku IKT-pädevuse. Suurendame 2015. aastaks IKT-erialadel kõrgkoolide lõpetanute hulka 1500 inimeseni. Koostöös ülikoolide ja ettevõtetega käivitame 2012. aastal IT-Akadeemia projekti, seades eesmärgiks maailmatasemel IKT õpetamise magistri- ja doktoriõppe tasemel.
(Mis on IKT? Hea vähemalt et kutseharidusest räägitakse.)

9. Digitaalse lõhe vähendamine. Jätkame koostöös erasektoriga tööd digitaalse lõhe vähendamiseks (programm „Ole kaasas”), seades eesmärgiks, et 2015. aastaks oleks 85% elanikkonnast teadlikud arvuti- ja interneti võimaluste kasutajad. Jätkame riigi ja omavalitsuste teenuste elektrooniliseks muutmist sihiga, et 2015. aastaks kasutaks riigiportaali http://www.eesti.ee vähemalt 500 000 inimest.
(Eks see niimoodi lähebki. Aastaks 2015 on need vanurid suures osas surnud, kes praegu arvutit põlgavad. Ja ülejäänud 15% on asotsiaalsed analfabeedid, kelle arvuti taha laskmine vaid probleeme põhjustaks)

10. Lairiba-internet. Koostöös sideettevõtetega kaetakse kogu Eesti lairiba-internetiga. Hoolitseme küberturvalisuse eest ning rakendame programmi, millega tagada laste ja noorte turvalisus internetis.
(Lairiba on loodetavasti hea. Ja netipervertide ohjamiseks tasub korraldada paar avalikku hukkamist.)

11. Riigi IT lahenduste eksport. IKT-teenuste ekspordi toetamiseks loome õigusliku lahenduse, et Eesti ettevõtted saaksid ka riigi tellimusel käivitatud IKT-lahendusi turustada välismaal.

(See võib isegi kaubaks minna. Sest ega paraku kõik maad nii osavad pole kui eesti häkkerid.)


ENERGEETIKA – ENERGIAJULGEOLEKU KINDLUSTAMINE JA ENERGIA SÄÄSTMINE

IRLi energiapoliitika keskendub kahele peamisele eesmärgile, milleks on Eesti energiajulgeoleku kindlustamine ja energia säästmine. Nende eesmärkide saavutamiseks peab IRL vajalikuks järgmisi samme.

12. Investeeringud energiatõhususse. IRL seisab selle eest, et riik jätkaks senisest suuremas mahus investeeringuid elumajade ja ka avalike hoonete energiatõhususe parandamisse. Järgmisel perioodil CO2 kvootide müügist riigile laekuv tulu tuleb eranditult suunata energiasäästu ja energiajulgeoleku investeeringuteks.
(Ilmselt energiajulgeolekule kõige ohtlikum vastane on Eesti Energia.Ja maju soojustades ei tohi neid muuta higiülikondadeks)

13. Mitmekesine elektritootmine. IRL pooldab mitmekesist elektritootmist ning kodumaiste taastuvate energiaallikate kasutamist elektri ja soojuse tootmisel. Tarbija taskust makstavad toetused elektritootjatele tuleb aga langetada mõistlikule tasemele nii ruttu kui võimalik. IRL toetab põlevkivi senisest rohkem vääristavat kasutamist, sh põlevkivist vedelkütuste tootmist Eestis kui Eesti energiajulgeolekut parandavat ettevõtmist.

(1. Samm – riigiasutused kustutagu ööseks oma tuled ära. Siis räägime edasi.)

14. Tuumaenegia vajab otsuseid. IRL on seisukohal, et tuumaenergia kasutamine on CO2 kõrge hinna juures otstarbekas. Langetame hiljemalt 2012. aastaks otsuse, kas ühineda Ignalina tuumajaama projektiga, sõlmida koostööleping Soomega või alustada oma tuumajaama rajamist.
(Saan sest aru nii, et võtame aga veel ühe aasta aega, et venitada. Seda otsust on vaja KOHE!)

15. Tark elektrivõrk. Eesti elektrivõrku tuleb edasi arendada targa elektrivõrgu põhimõttel ning soosida ka päikesepaneelide ja pisemate tuulegeneraatorite kasutamist tarbijate poolt, et katta osaliselt oma energiavajadus.
(Maa tuleb täita päikesepaneelidega – õige. Tuuelegeneraatorit aga võivad tuulevaiksel ööl Tätte ja Matvere edasi vändata.)

16. Gaasiühendused maailmaga. Eesti vajab ühendusi maailma gaasituruga, et mitte sõltuda vaid Venemaa gaasitarnetest. IRL jätkab tööd selleks, et meie lähikonda (eelistatavalt Eestisse) rajataks gaasiturul konkurentsi tekitav veeldatud maagaasi terminal.

(Eks see kasuks tuleb. Mida rohkem võimalusi, seda parem)

TRANSPORT – KINDLAD ÜHENDUSED EESTI SEES JA VÄLISMAAILMAGA

Meie teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade ning ühistranspordi olukord ja kasutajasõbralikkus mõjutab otseselt seda, kui hea on Eestis elada ning millised on majanduse arenguvõimalused. Seetõttu leiab IRL, et Eesti transpordi taristu arendamist tuleb ka järgmisel ELi finantsperioodil käsitleda riiklikult esmatähtsa küsimusena.

17. Jätkame teede tänapäevastamist. Eesti tihedaima liiklusega teed (Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu maantee) tuleb välja ehitada neljarealisena, kaasates ettevõtmisesse ka erakapitali. Tallinna ja Harjumaa liikluse parandamiseks tuleb Tallinna ringtee ehitada neljarealiseks. IRL koostab kava selle kohta, kuidas muuta kõik Eesti arvestatava kasutusega kruusateed aastaks 2030. tolmuvabaks.
(Tolmuvabaks saab kruusateed niimoodi, et saadetakse kõik poliitbeibarid kastekannukeste ja roosade kleitidega teed kastma. Üldiselt on Eesti teed parajad lehmarajad. Minge õppige Leedust – miks näiteks Leedulased veavad oma asfaldiveeru otse rohupiirini, Eestlastel on seal aga mingi kruusaväli vahel?)

18. Tihendame lennuliiklust. Nii äri kui ka turismi arenguks on tarvis arendada lennuliiklust. IRL toetab Tallinna lennujaama atraktiivsuse kasvatamist, et tagada Tallinna igapäevast külastamist võimaldav lennuühendus Euroopa äri- ja finantskeskustega.
(Keskkonna reostamine, muud ei midagi. On ka muid võimalusi. Nagu Lairiba internet. Siis ei pea nii palju edasi-tagasi rallima, kui läbi neti asjad aetud saab.)

19. Toetame kiiret ja mugavat rongiühendust Euroopaga. Töötame koos Poola, Leedu ja Lätiga ning Euroopa Komisjoniga Rail Baltica Tallinna-Varssavi reisirongiliini avamise nimel. Tõstame ühistranspordi kasutajasõbralikkust, viies kogu raudteevõrgul kiiruse 120 kilomeetrini tunnis ning uute rongide saabumisel tihendame rongiliiklust. Arendame piirkondlikku ühistransporti, et oleks tagatud piisav ühendus kõigi Eesti paikadega ning bussi- ja rongitranspordi parem haakuvus.
(Seda on vaja küll. Ainult 120 km juures hakkab igasugu koperdisi rongi alla 10 x rohkem jääma)

20. Merenduspoliitika. Meretranspordi ja -turismi edendamiseks tuleb Eesti merenduspoliitika heaks kiita Riigikogus. Koostada tuleb Väinamere, Soome lahe ja Peipsi järve väikesadamate arendamise programm. Mandri ja saarte vahelise laevaühenduse puhul tuleb saarte püsielanike pileti hinnale rakendada maanteepikenduse põhimõtet.

(Väga segane häma. Ei saa aru, mida öelda tahetakse)

Kindel kasv – haridus ja teadus on uue jõukuse alus

Isamaa ja Res Publica Liit näeb Eesti tuleviku võtit heas ja kättesaadavas hariduses ning kõrgetasemelises teadustegevuses. Haridus on oluline hüve nii igale inimesele kui ka ühiskonnale tervikuna. Haritud rahvas suudab hoida kestvalt alal ka eesti keelt ja kultuuri. Isamaa ja Res Publica Liidu jaoks on haridusvaldkond eelseisvatel aastatel peamine prioriteet.
(Paraku ma nagu näen, kus kõrgemini haritud tegelased pudistavad kahtlase väärtusega inglise keelt ja lähevad Iirimaale kanu kirkuma)

21. Tasuta kõrgharidus. Kõrgharidus peab pere rahalistest võimalustest sõltumata olema kättesaadav kõigile võimekatele noortele. Selleks tagame riigi ja õppeasutuse kokkuleppel ülikoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides õppemaksuta eestikeelsed õppekohad sisseastumiskatsed läbinud üliõpilastele, et neil oleks võimalik nominaalaja jooksul omandada üks erialadiplom. Arendame välja ka vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi ja eraldame senisest rohkem riiklikke stipendiume.
(Äh. Kui õppida tahetakse, tehakse seda ka läbi ussi munni. Tasuta asjadega on üks halb asi – neid ei hinnata. )

22. Meie lapsi peavad ka tulevikus õpetama parimad õpetajad. Selleks tõstame noorem pedagoogide palga 2014. aastaks Eesti keskmise palga tasemele ning jätkame Isamaa ja Res Publica Liidu algatatud 200 000-kroonise lähtetoetuse maksmist noortele alustavatele õpetajatele (lähtetoetust saab juba praegu ligi 150 noort õpetajat). Õpilaste toetamiseks ja õpetajate töökoormuse vähendamiseks anname võimaluse võtta tööle abiõpetajaid.
(Koolidesse võiks tuua erialaproffe näitlikke tunde andma. Üldiselt on linnakoolid jubedad kohad. Lapsi on liiga palju koos. Kisa rohkem kui metallivalikus. Väiksed armsad külakoolid oleks tegijamad kohad.)

23. Head alg- ja põhikoolid peavad olema kodu lähedal. Tagame, et kõigi maapiirkondade alg- ja põhikoolide õpilaste koolitee on mõistliku pikkusega. Selleks sobiva transpordi korraldamisel teeb riik koostööd omavalitsustega.
(Tagate te jee. Mõistlik pikkus on 20 cm. Igas eas.)

24. Gümnaasiumide tase peab olema ühtlasem. Toetame maakonnagümnaasiumide välja arendamist kõigis maakonnakeskustes nn puhta gümnaasiumina, vajaduse korral riigi gümnaasiumina.
(Selge. Miina Härma oivikutele antakse kätte kilekotid kummiliimiga, et nende arumaht selle nuusutamise tagajärjel Priit Kutseri tasemele langeks)

25. Viime ellu uuenduslikud õppekavad, et põhikooliõpilaste aineõppekoormus väheneks ning kooli pakutud loomingulised võimalused tekitaksid õppimise vastu veel suuremat huvi, gümnaasiumis oleks aga õpilasel võimalik teha senisest palju rohkem valikuid. Rõhk on ka õpilase arengut toetaval väärtuskasvatusel. Tagame täisleppimatuse koolivägivalla suhtes.
(Jah, kool peab huvitav olema. Muidu ei viitsita õppida.)

26. Kõik peavad saama eesti keele koolis selgeks. Viime lõpule vene gümnaasiumide ülemineku eesti õppekeelele, tagades koolidele vajalikud õpetajad. Aitame omavalitsustel moodustada vene keelt emakeelena kõnelevate noorte jaoks tugevaid, hea eestikeelse õppega nn vene lütseume.
(Kool ei õpetam mingit keelt, keelt õpetab kõige paremini reaalne elu. Tehke niimoodi, et iga venek peab 6 kuud ainult eestikeelses keskkonnas elama. Keel selgeks või selg surnuaiale.)

27. Toetame kodanikualgatust ja haridusinnovatsiooni. Tagame üldhariduskoolide õppe- ja tegevuskulude võrdse rahastamise, lähtudes õppe sisust ja kvaliteedist ning sõltumata kooli omandivormist.

 
(ei saa aru, liiga palju kantseliiti)

28. Alusharidus lasteaias. Kõik lapsed, kelle vanemad seda soovivad, peavad saama alushariduse lasteaias.Lasteaedades peab lisaks kasvatajatele olema piisavalt tugispetsialiste ja lasteaed peab toetama nii laste loovuse kui ka väärtussüsteemi arengut.
(Arvestades Afganistani missioonide jätkuvust tuleb lasteaaega sisse viia riviõppused)

29. Jätkame kutsekoolide väljaehitamist rahvusvahelisel tipptasemel. Läheme ka kutsehariduse puhul üle süsteemsele kvaliteedihindamisele, et meie kutsekoolilõpetajate oskusi tunnustaksid nii tööandjad kui ka teised riigid. Kutsekoolide roll piirkondlike kompetentsikeskustena peab tõusma.

(Ja teha niimoodi, et igal kutseõpilasel on isiklik mentor, kes tema erialase arengu eest vastutab)

Kindlad kodud – kodukulud alla

Eesti on koduomanike ühiskond ja seda juba sajandeid. Rinnapiimaga kandub meisse soov saada pigem varem kui hiljem oma kodu peremeheks ja mitte sõltuda teiste armust. Üle 80 protsendi Eesti peredest on oma kodu omanikud. Ka kodulaenuvõtjate arvult oleme järk-järgult jõudmas järele Põhjamaadele. IRL peab tähtsaks seista koduomanike eest ja kaitsta nende huve.

IRL seisab selle eest, et Eesti peredele säiliks oma kodu, et ajutistesse makseraskustesse sattunud inimesed ei kaotaks oma kodu, et vee- ja küttehinnad oleksid madalamad, et soodustused koduomanikele säiliksid.

30. Kodutoetus kolmelapselistele peredele: 2007. aastal algatas IRL kodutoetuse idee nelja- ja enamalapselistele peredele. Selle mõte on toetada väikese sissetulekuga lasterikaste perede elamistingimuste parandamist või uue kodu soetamist. Praeguseks on saanud kodutoetust juba ligi 1000 lasterikast peret, kus kasvab üle 3500 lapse. Peame oluliseks laiendada kodutoetust ka kolmelapselistele peredele.
(3 last ei peaks olema lapserikas pere, vaid tavaline eesti pere. Ja tuleks korda hakata tegema tühjalt seisvaid maamaju ja neid hakata jagama lastega peredele)

31. Kommunaalmonopolide ohjeldamine ja kortermajade soojustamine – IRLi algatusel vastu võetud monopolide ohjeldamise seadusega seati ranged piirid vee-, kütte- ja gaasimonopolidele ning kaitstakse senisest rohkem tarbijate ehk koduomanike huve. IRL peab oluliseks jätkata riigi toel ulatuslikult korterelamute soojustamist, et aidata inimestel säästa energiat ja koos sellega raha. Alandame nende sammudega koduomanike kütte- ja veekulusid kuni poole võrra.
(Olen nõus. Küte odavamaks, siis saab ülekütma hakata)

32. Maamaksu kaotamine kodudelt – IRL on seisukohal, et maamaks kodudelt tuleb Eestis kaotada. Peame ebaõiglaseks, et oma kodualuse maa välja ostnud koduomanikud peavad tasuma selle eest ka koormavat maamaksu.
(Vat see 1 eur mu korterialuse maa eest aastas küll ei tapa. Maamaksu peaks siduma murupindadega. Murupinnalt, mida iganädalaselt niidetakse, tuleks hakata 100 x rohkem maksu võtma kui kartuli ja kapsamaalt)

33. Kodulaenu intresside maksuvabastuse säilitamine – 1996. aastal kehtestati Eestis kodulaenu intresside maksuvabastus, et muuta inimestele oma kodu soetamine soodsamaks. Siin on sihtgrupiks peamiselt pikaajalised kodulaenuvõtjad. IRL seisab selle eest, et nimetatud maksuvabastus säiliks.
(Jäägem ikka mõistlikkuse piiridesse. Kõik ei pea elama madalakvaliteedilistes pappmajades.)

34. Koduomanike võlakaitse seaduse jõustamine – IRLi algatusel võeti vastu nn koduomanike võlakaitse seadus, mis annab laenuga kodu soetanule suurema kaitse suhetes pangaga ja aitab makseraskusse langenud kodulaenuvõtjal oma võlgasid ümber kujundada. Peame oluliseks tagada võlakaitse seaduse sujuv rakendamine. Võlakaitse seadus kaitseb senisest enam Eesti 160 000 kodulaenuvõtjat. Selle kohaselt kaitstakse tagatiseks seatud kodu võimaliku sundmüügi eest, keelatakse täiendava tagatise nõudmine pelgalt kinnisasja turuväärtuse languse tõttu, vähendatakse kõrvalnõudeid (intressid, viivised) ja täitekulusid.

(Et kui keegi krahmab endale üle jõu tüki, siis riik aitab välja=? Siis võiks juba toimetulekutoetust maksma hakata nii palju, et selle eest maja saab.)

Peredele turvalisem elu!

Kõige raskem on praegu töötutel lastega peredel. IRLi jaoks on tähtis, et nende perede elu oleks inimväärne ka siis, kui vanemad on kaotanud töö ja et vanemad ei peaks kaotama lootust uue töö leidmiseni.
(Nüanss- kui vanemal pole tööd, on tal aega lapsega tegeleda.)
IRLi eesmärk on turvaline pereelu, õnnelik lapsepõlv igale lapsele, Eesti riigi ja rahva jätkumine nüüd ja tulevikus. IRL kaitseb traditsioonilisi pereväärtusi. Me soovime kaasa aidata sellele, et Eestimaa peredesse sünniks lapsi ja et nendel lastel oleks võimalik elada pikk, terve ja rahuldust pakkuv elu. Me usaldame peresid ja oleme seisukohal, et riik peab vähem tegelema ettekirjutustega ning rohkem lubama inimestel endal sobivaid valikuid teha. Meie perepoliitika tugineb väärtustele, mitte huvidele.

35. Perede tugisüsteem. Usaldame inimesi ja aitame neil endal oma elukorralduse üle otsustada! Arendame välja süsteemse, perede vaimset tervist ja heaolu toetava tugisüsteemi ning juba koolipingist algava vanema hariduse.
(Usalda aga kontrolli. Igale perekonnale üks IRL-lane õhtul koju kaasa pereelu harmoonilisust arendama)

36. Emade õiguste kaitse peab olema tagatud! Osutame kaitset nendele lapseootel emadele, keda tööandja diskrimineerib. Taastame erasektoris töötavatele lapseootel emadele samad õigused, mida riik pakub avalikus sektoris. Vähendame aborte raseduskriisiaegse nõustamisega. Aitame leida perele ja sündivale lapsele võimalikult turvalised lahendused. Toetame võrgustikutööd.
(Emade õigusi kaitseks kõige paremini emadest moodustatud treenitud ja relvastatud Õeskond. Kes naisepeksjast mehele lahmaka kätte annaks.)

37. Võitleme laste vaesuse vastu! Sotsiaaltöötajad ning koolid ja lasteaiad saavad teha paremat koostööd, et peresid lihtsamalt ja kiiremini aidata. Jätkame lasterikaste perede kodutoetuse programmi ja lasterikaste perede emale riigi poolt palga maksmisega.

38. Igale lapsele lapsesõbralik ja last arendav lasteaiakoht! Toetame kohalikke omavalitsusi investeeringutes lasteaedadesse ja -sõimedesse regionaalarengu fondidest. Peame vajalikuks, et lapsi abistaks rohkem õpetajaid ja spetsialiste. Sama pere lapsed saagu samasse lasteaeda. Toetame ka alternatiivseid lastehoiuvõimalusi. Lastehoiu reeglid teeme inimlikumaks ja vähem bürokraatlikuks.
(Et siis praegu hoiame oma lapsi katlamajades? Last arendab, kui välja lülitada üks kast, mida pidada olemas olema 96% eestimaalaste kodudes?)

39. Laste tervis on ülioluline! Toetame suuremat riiklikku kontrolli sünnitusmajade ja perearstide koostöö ning perearstide tegevuse üle, et tagada iga sündinud lapse nõuetekohane tervisejälgimine enne kooli. Oleme vastu sellele, et erivajadustega laste koolidest kaotataks arstide ametikoht. Toetame sportimis- ja liikumisvõimaluste parandamist lastele ja noortele.
(Jah, arsti kontroll  on ikka kasuks. Ja liikumisvõimalusi arendab see, kui mitte igat aeda ja staadioni ei piirata kõrge aiaga.)

40. Laps ei tohi kannatada vanemate tüli tõttu. Loome riikliku elatise tagamise fondi nende perede toetuseks, kus lahutatud või perega mitte koos elav vanem ei maksa lapsele elatisraha. Riik tegelegu ise hiljem kohuslaselt summade sissenõudmisega. Peame oluliseks ennetada perevägivalda ja aidata hättasattunuid. Ohvreid tuleb kohelda professionaalselt ja suure empaatiavõimega igal pool: politseis, kohtus, koolis sotsiaaltöötajate poolt. Selleks seame reegliks, et vastavad inimesed saavad asjakohase koolituse.
(ai ai ai. Ainult planeeritud lapsed saavad olla õnnelikud. Tuleks sisse viia sünnikontroll. Kui pereeluks eeldusi ei ole, siis ei sigi.)

41. Teeme vanemahüvitise paindlikumaks. Praegune vanemahüvitise süsteem hoiab emad liiga jäigalt tööturult eemal ning ei lase peredel endil otsustada, kuidas parimal viisil ühitada töö- ja pereelu. Võimaldame vanemahüvitist kasutada pikema perioodi jooksul nii, et vanemahüvitise kogusumma ei kahane ja vanemahüvitise perioodi kestvus päevades ei muutu. Muudame peresõbralikumaks ka haige lapse hooldamise võimalused.
(Paindlik vits kestab kauemini. Õige ta ehk on.)

42. Laste hooldamine. Väärtustame laste töökasvatust. Toetame laste tööharjumuste kujunemist, soodustame jõukohase töö tegemist ja tunnustame tööandjaid. Toetame õpilasmalevaid.

(Jah. Kui noorena ei harjuta, siis on 20selt juba võimatu selgeks teha, et töö on õnne ja edu alus)

ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE VÄÄRIKAS OSA ÜHISKONNAS

43. Toetame puuetega inimeste sotsiaalhoolekande ja raviteenuste arendamist ja abivahendite rahastamist nõnda, et kaoksid järjekorrad. Peame tähtsaks pidevalt rahastada puuetega inimeste sporti ning tagada neile ligipääsetavus spordiasutusse.

(Mis järjekorrad? Aastaks 2015. igale sandile oma kark? Jääb segaseks.)

KINDEL PENSION

Meie Eesti on üles ehitanud tänased eakad. Me oleme uhked, et IRL oli valitsuses, mis hoidis pensione ka kõige raskematel aegadel. Nüüd, kui asjad hakkavad minema taas paremini, seisame selle eest, et pensionid kasvaksid edasi samas tempos, nagu tekivad uued töökohad ja kasvab Eesti perede jõukus. Eesti eakatel on õigus saada majanduskasvust õiglane osa ja vaadata tulevikku majandusliku kindlustundega.

44. Kindel pensionitõus. Peame vajalikuks tagada majanduskasvu toel kindel pensionitõus eakatele.

(Majanduskasv pole pidev ega ühtlane. Pange tähele, pensionärid!)

Emapensioni. Seame sisse riigieelarvest makstava riikliku

toetusena vähemalt kolme pensionistaaži täisaastaga võrdse pensionilisa vanaduspensioni ikka jõudnud emadele. Nõnda peaks kahe lapse ema saama praegust keskmist vanadus pensioni arvestades pensionile minnes ühe kuu pensioni lisaks ehk kolmeteistkümnenda pensioni.
(IRL teeb kõigist pensionärid)

46. Lesepension. Dialoogis eakate ühendustega algatame arutelu lesepensioni sisseseadmise üle. Lesepension kompenseeriks üksikuks jäänud abielupaari liikme täiendavaid kulutusi toimetulekuks. Lesepensionit tasutaks riikliku pensionikindlustuse vahenditest.

(Teha tuleks veel lastepension, naistepension ja meestepension. Et kõik ikka saaks.)

TUGEV TERVIS KÕIGILE!

IRL siht on, et inimesed elaksid kauem: mehed vähemalt 75- ja naised vähemalt 84aastaseks. Sealjuures peab pikenema ka see osa elust, mille inimene elab tervena: meestel 60 ja naistel 65 aastat. Selle eesmärgi soovime saavutada hiljemalt 2020. aastaks.

(Parem oleks see, kui keskmine eluiga oleks 60-65 eluaastat ja tervena elatud aastaid 75 – 84. Statistika on üks naljakas kunst.)

47. Tuleb oluliselt vähendada alkoholi ja tubaka tarbimist. Selleks kasutame riigi maksupoliitikat ja kehtestame reklaamipiirangud. Kehtestame riikliku alkoholipoliitika, mille eesmärk on vähendada alkoholitarbimist ja sellest tulenevaid kahjusid. Peame vajalikuks arendada välja alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise süsteem, et ennetada kroonilise alkoholisõltuvuse väljakujunemist ning suurendada ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste hulka alkoholist loobujatele.
(Alkohol, kõigis maailma pattudes on ikka süüdi alkohol. Pange kurat tubakamüük seisma ka samaks ajaks, nagu alkoholiga tegite. Ja suitsetavad inimesed tuleb viia tänavalt tuulutusmajadesse.)

48. Ennetustegevus. Enneaegsete surmade vähendamiseks on meie jaoks oluline ennetustegevus. Erilise tähelepanu all on siin südame-veresoonkonna haiguste, pahaloomuliste kasvajate ning õnnetusjuhtumite ning mürgistuste ennetamine. Peame vajalikuks suurendada lastetervise programmide osakaalu riiklikes ennetusprogrammides.
(Iga isik peaks saama käia korra aastas põhjalikus tervisekontrollis. Ja seda pederastlikku perearstiisüsteemi poleks vaja.)

49. Vähendame ravijärjekordi. Eriarstiabis peame tähtsaks lühendada ravijärjekordi. Siin on meie kõige suurema tähelepanu all südame-veresoonkonna haiguste ja pahaloomuliste kasvajate all kannatavad inimesed.
(Enne jõuab inimene maha surra, kui ravile saab. Tean. Välismaale ära karanud arstid tuleb tagasi lohistada.)

50. Perearst kõigile kättesaadavaks. Meie eesmärk on, et igale Eesti elanikule oleks tagatud esmatasandi tervishoiuteenused. Kõigis maapiirkondades tuleb tagada perearstiteenus. Selleks tuleb üle vaadata praegune maapiirkondade perearstide rahastamissüsteem ning võimaldada ülikooli lõpetanute paindlikumat tööleasumist. Peame vajalikuks, et õhtusel ajal ja puhkepäevadel oleks ühtsete põhimõtete alusel tagatud üldarstiabi kättesaadavus tõmbekeskustes asuvates tervisekeskustes.
(Ambulatooriumid maale tagasi. Veel 80ndatel oli igas endas lugupidavas külas vähemalt loomaarst abivajajaid lappimas)

51. Ravimikaart. Seoses eakate retseptiravimite suure omaosalusega peame vajalikuks hakata riigieelarvest täiendavalt kompenseerima retseptiravimite omaosalust eakatele ja kroonilistele haigetele. Selleks seatakse sisse riigieelarvest rahastatav ravimikaart, millega saab igal aastal tasuda retseptiravimite eest vähemalt tuhande krooni (64 euro) väärtuses.
(Kuluks ära. Peaasi, et selle eest ei alka seltžerit või eetrit ei ostetaks.)

52. Hooldusravi kättesaadavaks. Toetame hooldekodude kordategemisel riiklike investeeringute kasutamist. Peame otstarbekaks kehtestada hooldusravi patsiendi omaosaluse kahandamiseks selline rahastamise seadus, kus osaleksid kolmepoolselt haigekassa, omavalitsus ja patsient. Toetame kodus osutatavate tervishoiuteenuste arvu suurendamist hooldusravis ning päeva statsionaarse õeteenuse arendamist.
(Paraku meil on ikka 200 000 inimest, kes vajaks hooldekodu teenuseid, aga neid ei saa.)

53. Lisaraha tervishoidu. Peame otstarbekaks arendada riigi strateegilise arengukava alusel tervishoiuteenuste eksporti avaliku ja erasektori partnerluses. Selleks on oluline ühine turundustegevus, investeerimis riskide hajutamine ning riiklike soodustuste ja erainitsiatiivi ühendamine

(Noh, kas on vaja mõttetult lisa lahmida, ikka tuleb läbimõeldult tegutseda.)

Looming ausse, kindlustunne kultuuritegijatele

Isamaa ja Res Publica Liidu soov on luua oluliselt paremad tingimused rahvusliku kultuuri õitsenguks, loome majanduse edenemiseks ning võimalused kodanike loovuse vabaks arenguks, sest põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

54. Kaasav kultuuripoliitika. Kaasame kultuuripoliitika kujundamisse senisest enam kultuurivaldkondade esindajaid ja eksperte. Korraldame ümber kultuuriorganisatsioonide rahastamise, tagades mitmeaastased rahastamise baaskokkulepped ning kõigile võrdsed võimalused konkureerida riiklikule rahastamisele sõltumata omandivormist. Rahastamisel arvestame senisest enam sisulisi kriteeriume ja valdkonnaekspertide hinnanguid.
(Jah. Mina võin hakkada näiteks jörramise eksperdiks.)

55. Loomemajandus. Peame loomemajandust üheks Eesti selgeks kasvuvaldkonnaks. Toetame loomemajanduse (filmitööstus, muusikatööstus, arhitektuur ja disain) ettevõtjaid ekspordiagentuuride ja kohalike tugistruktuuride / kompetentsikeskuste loomisel ning EASi toetusmeetmete kaudu.

(Ei tea, kuidas see reaalselt välja näeks – purjus loomeinimene tuigerdab mööda tänavat, Irl liige talutab teda?)

56. Kultuuripärandi kaitse. Kultuuripärandi säilimise tagamiseks loome mälestiste omanikele mõeldud restaureerimis toetuste fondi.
(Mitte ainult fond, ka osavaid töökäsi on selle juurde vaja)

57. Vabakutselised loovisikud. Tagame vabakutselistele tunnustatud loovisikutele tervisekindlustuse ja muud sotsiaalsed tagatised ka olukorras, kus nende maksustatud sissetulekud ei ole regulaarsed, aga ületavad aastas 12 kordset miinimumpalka.

(SZelge. Saadame Alberti sügisel kuuks ajaks Iirimaale õunu korjama. Siis on minimaalpalk aastaks teenitud ja jauramine jätkub)

Sport

58. Toetame sportimisvõimalusi üle Eesti. Loome järgmise ELi finantseerimisperioodi vahenditega programmi, mille eesmärk on arendada välja üle-eestiline sporditaristu.
(Ähh. Jalgrattateed igale poole. Muud taristut peale vettehüppetornide pole eriti vaja. Las tippsport jääb maniakkide pärusmaaks.)

59. Selged prioriteedid. Seame spordi rahastamisele selged ja üldsuse jaoks arusaadavad prioriteedid.
(Milleks sporti rahastada. Sport on elurõõmu väljendus – terve ja tugev loom viskab ikka omaks lõbuks kukerpalli.)

60. Kohalik spordielu korda. Taastame omavalitsuste kohustuse toetada oma haldusterritooriumil asuvate spordiorganisatsioonide tööd.

(Ai ai ai. Misso maadlejad ja Piirissaare karatekad, kus te olete? No pole ju igalpool neid kivipallureid nii palju.)

Regionaalpoliitika – kindlad kodud ja töökohad kõikjal Eestis

61. Viime läbi haldusreformi, millega tugevdame omavalitsusi, vähendame vallabürokraatiat ning muudame omavalitsused kohaliku ja regionaalse arengu reaalseks suunajaks. Tagame seadusega, et teenused inimestele ei vähene, vaid paranevad.
(Korraldage niimoodi, et Põltsamaa elqanik ei peaks minema maksuameti asju Jõgevale ajama: Need asjad on ikka väga mööda.)

62. Tartu ja Tallinn. Toetame Tallinnale Eesti teise peamise majandusliku, kultuurilise ja administratiivse keskusena konkurentsi pakkumisel Tartut.

(Pigem õhutage need kaks linna omavahel sõdima. Oleks ajakirjanikel ka viimaks millestki kirjutada.)

63. Kasvavad omavalitsused. Käsitleme linnalähedasi kasvavava rahvaarvuga omavalitsusi regionaalpoliitiliselt erilistena, sest rahvaarvu kasvu tõttu vajavad nad enam investeeringuid uutesse koolidesse, lasteaedadesse ja muudesse avalikesse objektidesse.
(Ah et lollakate külasid vaja arendama hakata põliskülade arvelt?)

64. Eestis peab olema tugev väikelinnade võrgustik. Suuname ELi regionaalpoliitika uued vahendid erasektori töökohtade loomise toetamiseks just väikelinnadesse kui regionaalsetesse keskustesse. Nii tagame paremad töökohad nii keskuste kui ka ääremaade elanikele. Riigiasutuste töökohad hajutame üle Eesti – järgime reeglit, et riigiasutuste ja nende tugiteenuste ümberkorraldamisel eelistatakse asukohana maakonnakeskusi ja väikelinnu, mitte Tallinna.
(Jah, haridusministeerium võiks olla jagatud laiali igasse depressiivsesse Eesti väikelinna.)

65. Maamajandus ja maaelu. Toetame maaelu ja maamajanduse mitmekesistamist eraldi meetmetega põllumajandus ministri ja regionaalministri valitsemisalades. Toetame põllumajanduse ja maaelu arengut läbi hoiu-laenuühistute süsteemi Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu. Toetame LEADERi meetme tegevuste, kohaliku omaalgatuse programmi, väikesaarte programmi, Setu, Peipsiveere ja teiste programmide kaudu kohalikke algatusi ning kohalike kultuuri- ja spordiobjektide arendamist. Töötame välja uue programmi erasektori teenuste kättesaadavuse parandamiseks maal. Töötame välja uue meetme nõukogudeaegsete amortiseerunud tootmishoonete lammutamiseks ja nende ümbruse korrastamise toetamiseks.

(Mis teil nende vanade lautade vastu on. Vihma korral saab sealt peavarju ja kohalikel on neis hea teiste silma alt ära geberniitada.)

Põllumajandus konkurentsivõimeliseks – Eesti toit toidulauale ja ekspordiks

Meie eesmärk on, et Eesti põllumehed, kalurid ja toiduainetetööstus suudaksid pakkuda maitsvat, tervislikku ja konkurentsivõimelise hinnaga Eesti toitu nii kodumaistele tarbijatele kui ka välismaale müügiks. Peame oluliseks mitmekesistada maamajandust ja luua maal uusi töökohti.

(Tarbija hääletab rahakotiga. Muidugi ma sööks Eesti asju, kui nad odavad vaid oleksid.Siinkohal aitaks piirivalvurid, kes leedukate munadele kullast pitserid peale lööks)

66. Ühtne ja konkurentsivõimelisem põllumajandus. Meie eesmärk on konkurentsitingimuste ja põllumajandustoetuste võrdsustamine ning suurem turule orienteeritus. Seisame selle eest, et ELi ühine põllumajanduspoliitika jääks ühtseks ja ühiselt rahastatavaks. Tagame ELi põllumajandustoetuste kaasfinantseerimise (top-up) Eesti riigi eelarvest lubatud maksimaalses ulatuses. Lihtsustame põllumajandussaaduste tootmise, käitlemise ja turustamise nõudeid ning vähendame bürokraatiat.
(Vist räägib eelmisele vastu. Igatahes kõva kantseliit.)

67. Laiendamine toidutööstuse võimalusi. Tõstame toidutööstuse konkurentsivõimet. Panustame enam toidutööstuse arengusse, laiendades abisaajate ringi ja abikõlbulike tegevuste hulka. Pöörame erilist tähelepanu eksportivatele tööstustele. Loome eraldi abimeetmed mahepõllumajandussaadusi töötlevatele tööstustele ja võimaldame toetust taotleda ka tulundusühistutel. Laiendame „Eesti toidu” programmi, edendades sellega tervislikke toitumisharjumusi ja parandades kohaliku toidu mainet. Soosime lasteasutustes kohaliku ja tervisliku toidu kasutamist – rämpstoit peab koolidest kaduma.
(Üleelmise punkti kordus)

68. Jätkame metsanduse toetamist eurorahadega. Jätkame Eesti metsanduse toetamist ühise põllumajanduspoliitika eelarvest ka järgmise ELi eelarveperioodi jooksul.
(Jätkake palun)

69. Maksuvabastus metsaomanikele. Toetame kõigile FIEdena tegutsevatele metsaomanikele võimaluse andmist, millega saaks 3 aasta jooksul müüa tulumaksuvabalt kuni 135 000 krooni eest oma metsast saadud metsamaterjali.
(Nu eks see on neile abiks, aga paraku kroonid on käibelt kadunud)

70. Kalurite tegevuse mitmekesistamine. Toetame rannakalanduse arendamist ja kalurite tegevuse mitmekesistamist turismi ja teistesse valdkondadesse. Jätkame kalakasvatuse investeeringute toetamist ning kavandame kalakasvatusettevõtetele MESi kaudu pikaajaliste laenude võimaldamist.

(Lisaks kaladele arendatakse näkifarme)

Tugev kodanikuühiskond

Oma riigi ja kogukonna elu edendavad aktiivsed kodanikuühendused on tugeva riigi selgroog. Üheskoos tegutsemine loob sidemeid inimeste vahel ja aitab meil ühiskonnana paremini koos toimida.

71. Kaasame kodanikuühendusi. Rakendame Eesti Kodanikuühiskonna arengukava (EKAK) ja „Kaasamise hea tava” põhimõtteid. Anname äriregistris vabaühenduste kohta olevad andmed vabalt kasutusse, et oleks lihtne leida organisatsioone, kes vajavad vabatahtlikke, kellele annetada, keda kaasata jne. Laiendame riigi ja omavalitsuse ülesannete delegeerimist kodanikühiskonna organisatsioonidele.
(Vabatahtlik tegevus on ainus siiras tegevus)

72. Kindel rahastamine kodanikühendustele. Toetame jätkuvalt kodanikühiskonna organisatsioone ja algatusi KÜSKi, kohaliku omaalgatuse programmi, hasartmängumaksu nõukogu ja muude rahastamiskanalite kaudu. Suurendame Kodanikuühiskonna Sihtkapitali riigieelarvelist toetamist. Loome ühendustele peale projekti toetuste ka tegevustoetuste süsteemi
(Eks neil seda vaja on. )

73. Noortele rohkem õigusi. Ühiskond vananeb ja lastega perede arv kahaneb. Algatame ühiskonnas debati selle üle, kas ja kuidas oleks ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks mõistlik arvestada valimistel laste ja noortega. Algatame arutelu lapsevanematele valimistel laste eest lisahääle andmise ja valimisea 16. aastani viimise üle.

(Tänases postimehes räägiti sellest, kuidas tahetakse  alkoholimüügipiiri tõsta 21 eluaastani. No mis noorte õigustest te räägite.)

Tugevad kirikud ja kogudused

IRL teeb igakülgset koostööd kirikute ja kogudustega, pidades oluliseks eeskätt ajaloolisi kirikuid. Selle koostöö käigus tagame arhitektuurimälestiste säilimise ja kaitse, keele, kultuuri ning religioosse teadmuse arengu ning kiriku suureneva sotsiaalse aktiivsuse. Näeme kirikut ja kogudusi aktiivsete partneritena teenuste osutamises Eesti elanikele.

74. Toetame koguduste ja omavalitsuste koostööd. Aitame kogudustel olla avalike teenuste osutamisel võimekamad. Aitame kaasa pühakodade ohutuse (kindlustuse, tule- ja valve signalisatsioonide paigaldamine) tagamisele. Tagame riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng 2003-2013″ jätkumise ning kasvu aastateks 2013-2023. Koordineerime ja toetame usulis-rahvuslike mälestusmärkide hooldamist ja tutvustamist. Kirikule kuuluvad tagastamata varad tuleb tagastada.

(Riigikirik?)

Mälu ja rahvuslus

(Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta – J.Liiv)

75. Isamaaline kasvatus. Edendame isamaalist kasvatust ja toetame isamaaliste noorteorganisatsioonide tegevust.
(Ja, jaa jaa. Hea kui keegi Eesti hümni sõnugi mäletab)

76. Toetame vabadusvõitlejaid. Toetame Teises maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse eest võidelnute tunnustamist Riigikogu otsusega. Toetame rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi asutamist. Rajame Tallinnas kommunismiohvrite memoriaali.
(Järjekordne pension?)

77. Ajaloo teadvustamine. Toetame Rahvusvahelise Kommunismikuritegude Uurimise Komisjoni moodustamise algatust sarnaselt Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule. Edendame Eesti lähiajaloo uurimist ja selgitamist rahvusvahelisele üldsusele. Toetame lähiajaloo tutvustamist koolides erinevates regioonides ja keeltes.

(Ah et ikka ei lõpeta veel sõda?)

Turvaline Eesti

Peame kodanike turvalisust ja usalduse kasvatamist kehtiva õiguskorra vastu riigi tähtsaks ülesandeks. Selleks tuleb panna erilist rõhku kuritegude ennetamisele ja karistuspoliitikale, mis peab olema õiglane ja mõjus. Peame õigeks, et riik tegeleb ka selliste väiksemate õigusrikkumistega, millele reageerimine võib hoida ära suuremaid rikkumisi (nn katkise akna põhimõte). Korrarikkumiste talumine tänavatel süvendab inimestes hirmu ning tõmbab magnetina ligi kurjategijaid. Korratus, räpases ja „kõik-lubatud”-keskkonnas võib isegi tavalistel inimestel lüüa välja kalduvus vägivallale. Oluline on teha riigi poolt kõik, et tuua noored õigusrikkujad ja esmarikkujad tagasi õiguskuulekale teele. Nn paadunud kurjategijate eest tuleb aga teisi inimesi kaitsta, eraldades kurjategijad muust ühiskonnast.

78. Kuriteoennetus: suuname kuriteoennetuse eelkõige noortele, toetades senisest suuremas mahus neile mõeldud kuriteoennetusprojekte ning hoolitsedes, et ka piisava vanemliku hoolitsuseta noortel oleks sisukat tegevust. Toetame naabrivalvet, et see võrgustik kataks ühtlaselt kõik Eesti piirkonnad. Peame oluliseks turvakaamerate paigaldamist linnaruumi, tänavavalgustuse olemasolu, linnaruumi korrashoidu ja sallimatust seinasodimiste suhtes.
(Politseiriik sõidab mürinal sisse.)

79. Kuritegevusvastase võitluse prioriteedid: suuname kriminaalasutuste (politsei, prokuratuur) tegevuse ja vahendid eelkõige
● varjatud kuritegudele, mis taastoodavad uut kuritegevust (narkokaubandus, korruptsioon, rahapesu, inimkaubandus ja muu organiseeritud kuritegevus);
● alaealistega seotud ja nende vastu suunatud kuritegudele.
(Suunake, suunake. Niikuinii on enamuse jaoks tähtsaim kuriteoliik öösel mürgeldav naaber.)

80. Avaliku korra kaitsmine: tagame korrakaitseüksuste suurema nähtavuse ja jõudmise abivajajani, koolitades ja kaasates iseseisva pädevusega abipolitseinikke. Lisame politseipatrulle kõrgema kuritegevusega piirkondadesse. Toetame ulatuslikult abipolitseinike tegevust. Pöörame erilist tähelepanu õiguskorra tagamisele Ida-Virumaal.
(Politseinikele lisaks helkurvestidele ka vilkurvestid. Ja mis seal Idamaades siis õieti toimub, laename ükskord ometi Lätist need kaks tanki ja ajame huligaanid laiali)

81. Uimastid: Jätame narkootikumid keelatuks ega lase langetada IRLi algatusel kuni eluaegse vangistuseni tõstetud karistusi raskete narkokuritegude eest. Suurendame märgatavalt narkoennetusraha. Määrame narkoennetuse eest vastutavaks ühe konkreetse ministri. Koolid peavad olema narkootikumidest vabad.
(Vau- narkoennetusministeerium! Töökohti tuleb, nii mis mürin)

82. Liiklusohutus ja pääste: peame oluliseks liiklusturvalisuse jätkuvat suurendamist ja liiklusjärelevalvet. Paigaldame maanteede riskikohtadesse veelgi enam kiiruskaameraid. Kiiruskaamerad aitavad aastas säästa hinnanguliselt 40-50 inimelu. Toetame isekustuvate sigarettide legaliseerimist, mis vähendavad oluliselt tule õnnetuste ja tulesurmade arvu. Peame vajalikuks tugeva ühendhäirekeskuse loomist ning ühele hädaabinumbrile (112) üleminekut. Vigastussurmade, kaasa arvatud suitsidiaalsuse vähendamiseks peame oluliseks luua riiklikult rahastatavate usaldustelefonide võrgustik. Toetame vabatahtlike päästjate tegevust.

(Mis isekustuvad sigaretid – parem tootke mitte ära kustuvaid suitsetajaid. Ja mis hädaabinumbreid meil siis veel peale 112 on? Suitsiidide vähendamiseks aga lõpetage tänitavate naiste tootmine.)

 

Tugev ja kindel riik ja õigussüsteem – õiglane eesti

Seisame läbipaistva ja õiglase Eesti eest, kus on tagatud inimeste võrdne kohtlemine ja põhiõiguste kaitse. Riiki saab muuta läbipaistvamaks vaid paljude abinõude koosmõjus – suurendades avalikustamist, lihtsustades menetlusi, parandades järelevalvete toimivust ja tõstes korruptsiooni avastamisele eraldatavate summade suurust. Peame tähtsaks tugevdada riigi võimekust avastada varjatud olemusega kuritegusid, nagu korruptsiooni- ja majanduskuriteod.

83. Riigi läbipaistvus ja korruptsiooni tõkestamine: IRLi ettepanekul anti 2007. aastal Kaitsepolitseiametile korruptsioonikuritegude uurimispädevus Eesti kuue suurema omavalitsuse üle. Peame vajalikuks anda KAPO-le uurimisõigus kõikide omavalitsuste üle. Võtame vastu uue korruptsioonivastase seaduse. Uuendame korruptsioonivastast strateegiat „Aus riik”, mis IRLi juhtimisel võeti esimest korda vastu 2004. aastal.
(Aga vaadake ette, et ise oma reha otsa ei lenda)

84. Riigi õigusabi ja kohtukulud: Laiendame abivajajate võimalusi riigi õigusabi saamiseks. Selleks tõstame riigi õigusabi määrasid ja teadvustame ühiskonnale senisest enam riigi õigusabi saamise võimalusi. Näeme vajadust vähendada kohtukulusid tsiviilasjades (sealhulgas riigilõive), samuti täitemenetlusega seotud kulusid.
(EH. rIIGI ABI ON RIIGI ABI. kUI IKKA OMAL SUUD PEAS POLE, LEIDUB ALATI KEEGI, KES SELLE TÄIS TOPIB)

85. Kodakondsus- ja immigratsioonipoliitika. Kodakondsuspoliitika põhimõtteid ei muudeta. Jääme kindlaks seisukohale, et topeltkodakondsus ja eesti keele nõuete lahjendamine kodakondsuse andmisel ei vasta Eesti huvidele. Jätkame senist konservatiivset immigratsioonipoliitikat. Kasvatame riigi võimekust tegeleda üha kasvava Euroopa-suunalise põgenike vooluga.

(Immigratsioonivoo tagasipööramiseks tuleb ehitada setumaale kada. Immigrant läkitatakse kada abil tuldud teed mööda tagasi sama kiirelt kui tuli.)

Keskkond – inimtegevuse ja looduskeskkonna tasakaal

Eesti majandusedu ei tohi tulla meie ja meie laste elukeskkonna arvelt. Eesti ei tohi olla koht, kus looduse pöördumatu hävitamine on konkurentsieelis. Keskkonnapoliitikat kujundades lähtume sellest, et meie elukeskkond paraneks, riskid meie elule ja tervisele väheneksid ja meie lastel oleks ka tulevikus võimalik nautida vähemalt sama mitmekesist ja puhast keskkonda kui meil on praegu. Meie roheline mõtteviis toetub sellele, et hooliva ja vastutustundliku toimimisega saavad loodushoid ja majanduskasv teineteist toetada, luues nii kogu ühiskonnale täiendavaid võimalusi. Selle eeldus on teadlik planeerimine, vastutustundlik tarbimine ning end maailmas tõestanud keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamine ning uute tehnoloogiate väljatöötamine Eestis. Samas ei ole loodushoid ja majanduskasv üksteist välistavad eesmärgid. Kui poliitikat kujundada õigesti, siis nad pigem toetavad üksteist, luues nii kogu ühiskonnale täiendavaid võimalusi. Suuri, nii inim- kui ka looduskeskkonda mõjutavaid otsuseid ei tohi teha umbropsu.

86. Säästlik tarbimine. Peame säästlikku tarbimist parimaks keskkonna- ja energiapoliitikaks ning jätkame vahendite suunamist energiasäästu projektidesse. Pooldame jäätmekäitluses taaskasutuse jõulist edendamist. Selleks seisame prügi ladustamise õiglase hinnastamise ning taaskasutuse võimalikult mugavaks muutmise eest. Oleme avatud uue põlvkonna elektriautode kiirele kasutuselevõtule. Seisame selle eest, et riigihangetes arvestataks keskkonnahoiu põhi mõtetega. Säästliku tarbimise eeskujudeks peavad saama riigi- ja kohaliku sektori asutused ise.
(Jah. Riigiasutused on väga hullud laristajad)

87. Läänemere kaitse. Läänemere kaitseks suurendame praegu äärmiselt madala katastroofide likvideerimise võimekuse rahvusvaheliselt nõutud tasemele. Puhas Läänemeri on meie kõigi ühine rikkus ja riik peab täitma oma lubadused selle eest seista. Lepime kokku merealade planeerimise ja merre ehitamise põhimõtted.
(Läänemerd kaitseb kõige paremini Peterburile nrutonpommi heitmine)

88. Bioloogiline mitmekesisus ja looduse kaitse. Seisame bioloogilise mitmekesisuse eest, toetades pärandkoosluste hooldamist ning haruldaste liikide elupaikade kaitset. Tagame piisava keskkonnajärelevalve ja vaatame üle karistused looduse kuritarvitajatele.

(Ei või metsa lasta neid, kes löövad puruks pudeleid. Ja koerad kinni. Hirmutavad metskitsi surnuks)

Kaitsepoliitika

Eesti riik on meie rahvusliku kestmise aluseks ja tagajaks – IRL peab riigikaitse vastutustundlikku korraldamist valitsuse ja kogu rahva esmaseks ülesandeks. Riigikaitse on enam kui sõjaline kaitsevõime, see on laiapõhjalisele kaitsetahtele ja kaitseväekohustusele üles ehitatud riigikaitseline tegevus, milles osalevad lisaks Kaitseväele ja Kaitseliidule erinevad asutused ja organisatsioonid ning erasektor, vabasektor ja avalikkus.

89. Ajateenistus peab jääma. IRL säilitab kohustusliku ajateenistuse ning seisab vastu katsetele üle minna palgaarmeele.
(Kõik nolgid kraavidesse müttama. Kaob kuritegevus ja öösel vanainimestel poole vaiksem magiseda.)

90. Kindel rahastamine. Viime sõjalise riigikaitse kulutused aastal 2012 tasemele 2% SKP-st ja jätkame selle taseme hoidmist. Lõpetame Ämari lennubaasi väljaehitamise ja alustame Jägala linnaku ehitusega.
(Ja kuna te jõuate Tartu tuumalennuvälja arendama)

91. Koostöö partneritega. Süvendame ja tihendame praktilist riigikaitselist koostööd – kaitseplaneerimist, õppusi, ühishankeid – NATO raames, samuti teiste Põhjala ja Balti riikidega.
(Süvendage, süvendage, vaadake, sügavasse auku kukub tavaliselt ikka kaevaja ise sisse.)

92. Küberkaitse. Peame küberkaitsealast tegevust prioriteetseks suunaks siseriiklikult ja rahvusvahelises koostöös. Arendame küberkaitse osaks Eesti rahvusvahelisest kaubamärgist.
(Nonoh, kübermaailm riigipiire ju ei tunne. Et siis internet Eesti põhiseks vms.)

93. Rahvusvaheline kaitsekoostöö. Peame liitlaskohuste täitmist läbi osaluse välismissioonidel rahvusvahelise kaitsekoostöö keskseks elemendiks.
(Kahuriliha)

94. Tugev Kaitseliit. Kaitseliit kui kodanikualatusel põhinev riigikaitseorganisatsioon vajab jätkuvat tugevdamist. Tagame Kaitseliidule stabiilse rahastamise osana sõjalise riigikaitse eelarvest.

(Ja kahurilihale on vaja järelkasvu. Tegelikult on Kaitseliit tore asutus, mis võimaldab paljudel teha asju, milleks muidu võimalust poleks.)

Välispoliitika – Eesti ja maailm

Eesti välispoliitiline missioon peab lähtuma vabaduse ja vastutuse tasakaalust ning teadmisest, et vaba rahva kohus on kaitsta neid, kelle vabaduspüüdlusi ahistatakse. Meie eesmärk on luua Eestile maailmasuhtluses aktiivse ning tõsiselt arvestatava riigi tuntus, seista oma kodanike ja ettevõtete huvide eest. Selleks järgime alljärgnevaid põhimõtteid.

95. Tõhus EL ja NATO toimimine. Eesti rahvuslikes huvides on ELi ja NATO efektiivselt toimiv ning liikmesriikide ühishuve kaitsev poliitika. Eesti tegevus peab olema suunatud selle eesmärgi saavutamisele ning tugevdamisele.
(On büroktaatia kunagi toimiv)

96. Tugevam välismajanduspoliitika. Eesti tuleviku ja rahvusvahelise konkurentsivõime kindlustamiseks pöörame senisest enam tähelepanu välismajanduspoliitikale ning muudame eri ametkondade koostöö sel alal efektiivsemaks ja eesmärgipärasemaks.
(Eesti konna köhimine kaugemale kõlavamaks)

97. Balti ja Põhjala koostöö. Toetame koostöö tugevdamist Balti riike ja Põhjamaid ühendavas Baltoskandias, millel on kõik eeldused kujuneda maailma majanduse ja innovatsiooni oluliseks tõmbekeskuseks.
(Kas see ei toimigi? Mulle küll Rootsi hambaravi meeldib.)

98. Partnerlus USA-ga. Peame oluliseks heade suhete edasist süvendamist Ameerika Ühendriikidega. Eesti jätkab aktiivset poliitikat ELi ja Ameerika Ühendriikide strateegilise partnerluse kinnistamiseks.
(Saaks ka tähelipu alla, eks ju. Kuhu aga jääb Hiina.)

99. Praktilised sammud Eesti-Vene suhetes. Toetame konkreetseid ja praktilisi algatusi Eesti-Vene suhetes. Vastastikuse usalduse suurendamiseks on möödapääsmatu edendada heanaaberlikkusel põhinevat ja vastastikust kasu silmaspidavat suhtlust.
(Plää – plää)

100. Eesti esindatus maailmas. Peame oluliseks, et Eesti avardaks välispoliitilist ja diplomaatilist võimekust maailma eri regioonides, eeskätt Aasia, Lähis-Ida ning Ladina-Ameerika suunal. Hiina, India, Jaapani ja Araabia maailma paremaks tundmaõppimiseks panustame keeleõppesse, kohapealsesse stažeerimisse, professionaalsuse arendamisse ja koostöösse ülikoolidega.

(Suur rasside segamine ja segasaun. Halleluunja)

 

Ühesõnaga. Kokku võttes. On üritatud mõelda. Ja tabada kõiki sihtgruppe. Paraku jääb see valimiskava lohisevaks ja ma usun, et ka täidetamatuks.

Parem teha lühemalt ja konkreetsemalt.

Muidugi, aitäh, IRL, et te mu 100 päeva nii heaks ideeks võtsite, et selle järgi oma 100 sammu teete.

Homme kiusame kesikuid.

Advertisements
Published in: on veebruar 21, 2011 at 10:09 p.l.  4 kommentaari  

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2011/02/21/irl-100-kainet-paeva/trackback/

RSS feed for comments on this post.

4 kommentaariLisa kommentaar

  1. Kui 100 kainet päeva tähendab, et tunneb niisuguse üllitise vastu huvi kui seda IRLi programm on, ei jää ma kunagi sajaks päevaks kaineks!

    L@SSIE: Vat eesti poliitika kiuste tuleb olla kaine ja poliitikutele pirne panna.
    Kujuta ette, kui kõik see joodikute mass joomise maha jätaks, asutaks endiste joodikute partei ja peksaks kõik poliitikud pudruaukude juurest tagasi töökohtadele, oi kui ilus see elu siis oleks.

  2. Kas sa vajad laenu, kui jah meiega täna Email: derekcraig1@aol.com
    Laenu taotluse vorm:
    Täisnimi: .. Riik: .. Asukoht: .. Vanus: … Sugu: .. Kontakt Telefoninumbrid: … Vajaminev summa USA dollarites: .. Kestus: .. Kuusissetulek: .. Töökoht: .. E-mail: ..

    L@SSIE: Vajan tagastamatut abi. Sitaks palju ja kohe.

  3. Kas teil on vaja kiiresti 2% laenu, et
    maksta ära kõik oma võla või alustada
    oma
    äri. Meil on sertifitseeritud,
    usaldusväärne ja usaldusväärne. Võite
    meiega ühendust võtta laenu küsitlus
    selle kaudu EMAIL:
    (Oliziapaulloaninvestment@gmail.com)
    Olete täitke allpool teavet küsitlus.
    Täisnimi …..
    Riik …….
    Riigi ……
    Aadress ……
    Vanus …..
    Sünniaeg …….
    Sex ….
    Perekonnaseis …..
    Telefoninumber …..
    Fax number ……
    Kuusissetulek …..
    Laenusumma vaja ….
    Laenu kestus.
    Ärge kirjutage meile võimalikult kiiresti
    EMAIL:
    Oliziapaulloaninvestment@gmail.com

  4. Tere sõbrad tegelikult ma tahaksin tõesti võtta aega, et kommenteerida ütlusi, mis toimus minu elus, kuidas Jumal juhatas mu tõeline laenu andja, kes on mu elu muutnud muru ka armu, mis on väga halb, et rikas naine, kes saab nüüd kiidelda terve ja jõukas elu ilma stressi või finantsraskustes. Pärast nii paljusid kuu üritavad laenu Internetis ja oli scammed summa umbes 5000 € i sai nii meeleheitel saada laenu legit laenu andja online, kes ei lisa minu valud, siis ma otsustasin ühendust sõber, kes hiljuti sai laenu online, arutleti teema ja meie järeldus ta rääkis mulle mees nimega Mr Andy Jackson, kes on tegevjuht Andy Jackson laenufirma Niisiis i taotlenud laenu summa (78,000.00 €) koos madal intressimäär nii laenu kiideti lihtsalt ilma stress ja kõik ettevalmistused kus tehti seoses laenu üleandmise ja vähem kui nelja (48) tunni jooksul laenu hoiule oma pangakonto ma arvasin, et see oli nali, kuni ma helistas minu panga konto on krediteeritud $ 78,000.00 € i sai nii õnnelik, et lõpuks jumal on vastanud mu palvetele, suunates mind tõeline laenu andja, kes suutis anda oma süda soovib. suur tänu hr Andy tegemise elu mõistlik mind, ma olen nõustamine kõigile, kes on huvitatud saada laenu, et võtke talle e-posti teel (andy.jackson130@yahoo.com), et oli aeg, kui ma sain oma laenu ja mul oli võimalik maksta ära oma bills.Thanks kui võtsin aega, et lugeda minu edulugu ja ma palvetan jumal ka teha tema tahtmist oma elu


Möirga ja ulu

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: