Teekond Holaööle – Rakke ja mis seal huvitavat näha on.


Ma ei naudi hommikust ärkamist. Seepärast ma ärkan igal hommikul mitu korda. Sest unenäomaailmas meeldib rohkem olla.

Aga seekord olin enne kella ja koitu jalgel.

Kobisin raudteejaama ja rongi. Mis ees just ongi. Tartu raudteejaamal on üks viga man. Jaamahoonet pole seal ollagi ja perrooni on nad ka ära erastanud. Ma ei taha teadagi, mis eesmärgil, aga rongid peatuvad endisest jaamast väga kaugel.

Ilmselt sellepärst, et inimesed rongiga ei sõdaks. Ükspäev siin sügisel jäi mul selletõttu sõit tegemata. Oli väga udune hommik ja mina läksin ikka vanasse tuntud rongikohta. Mingi hetk kuulsin udust rongimürinat. Rong raibe oli 250 meetri kaugusel kundesid ootamas. Ma talle veel tuupi teen.

Seekord oli kõik hea. Kobin rongi ja just nii see ongi. Salongi on vallutanud korralikud inimesed.

Pisitasa hakkab väljas valitsevast pilkaspimedusest kooruma välja argipäevane kaamos. Päikest pole tänu riigikogus vastu võetud eelarvekärbetele kaks sajandit näinud.

Kobin Rakkes rongilt maha. Ja aru ma ei saa, miks seda kohta kohe kellegiga seostama hakatakse. See on vaid nimeline kõlasarnasus. Viisakas seltskonnas seda nime üldse suhu ei võeta.

Kogu selle teenkonna võtan ette vaid seepärast, et Koerus on algamas Holaöö. Igaaastane muusikaüritus, seekord juba 10s. Koeru on üks kaval koht, jalgrattaga sõitmiseks pisut liiga kaugel, automatkaks jälle liiga lähedal. Paras kiviga visata, mina eelistan selleks iselendavaid valgeid silikaate.

Keegi lennutab neid pidevalt universumi taha prügikasti kõrvale. Hea teinekord võtta, kui vaja kellegiga arveid klaarida.

Kuid Rakkes on ka varjatuid väärtusi. Kõik normaalsed inimesed käivad aastas vähemalt korra suguhaiguste dispanseris ja sõidavad rongiga Rakkest läbi. Rakke raudtejaamas pole eriti midagist vaadata. Tavaline tsaariaegne puidust köks. Selle eest teiselpool teed on ka tsaariaegne, kuid selle eest palju huvitavam. Nimelt pani 1910a. kohalik ärimees Karl Kaddak püsti lubja tööstuse. Mis huugab senimaani. Kuid esimestest hoonetest on püsti vaid rahvusliku mustriga korsten. Ja varisemisohtlik vana lubjaahi. Kuhu rongi pealt tulnud heterod oma asju asjatama minna saavad. Varisemisoht teeb elu põnevamaks. Ja need iselendavad punased tellised.

Rakke peatänavaks on Faehlmanni tee. Kas seda seal tegelikult ka tehakse, selle kohta puuduvad andmed. Faehlmann oli tegelikult hoopis Aost pärit.

Rakke raamatukogu on ka kuulus koht. Seal on sündinud Marta Sillaots ja Heinrich Riikoja. Igaks juhuks hoiame sellest majast kaugemale. Pea raamatukogu vastas asub kõnnitee veerel huvitav punastest tellistest moodustis. Tegemist on koerakuudi ja suitsuahju ristsugutisena. Ilmselt tavalistel päevadel magab seal koer, pidupäevadel saavad Rakkelased nautida koerasašlõkki. Elementaarne, what`s on.

Rakkest on pärit ka Mühlhausen. See tont, kes leiutas laulu nimega “Vaikne kena kohakene.” Peab ütlema, et tal oli õigus. Vaikne kena kohakene jah. Küla kahe suurima poe ees ei passi mitte üht joodikut, ehkki kell on kohe-kohe 10 saamas.

Rakke keskel tegutseb ka juuksurisalond. Ühe akna peale on tundmatus kunstilises tehnikas maalitud ilus mehenägu ja juurde kirjutatud – juuksur. Kas se ka juuksuri enda portree on, pole teada. Igatahse pole seda akent tabanud mõni iseliikuv tellis.

Mööda Koeru viivat teed jõuame peagi Lambipargini. See on uuema aja saavutus. Pärineb vist sellest aastast. Igatahes eelmisel aastal seda veel ei olnud. Tegemist on moodsa pargidisaini imega. Pargist tuleb kõrvaldada puud, ning asemele püstitada hõbehallide postidega lambid. Tulemus näeb välja nagu jaapani iluaed. Äärmiselt keskkonnateadlik ja ökonoomne.

Rakkest veel Koeru poole edasi minnes jõuame sildini, mis näitab, et sa kõnnid rahvusvaheliselt väga tähtsal maanteel, mida on tähistatud sildiga A0. Tavaliselt ikka me liigume mööda A1 või A2 ja nii päris paljusid muusid numbreid. Kuid Rakkest Koeru suunal on su jalge all A0. Palun hoidu iselendavate telliste eest.

Ao küla lähedal märkad hästi inspireerivat silti “Piibe 7 Lahu 6”. Kui siia lisada veel refräänina külanimi: Ao neli korda korrutatuna, ongi moodne futuristliks ja eksperssionistlik poplaulutekst olemas. Laulame seda viit ja kõnnime edasi Liigvalla suunas.

Piibe 7 Lahu 6

Aoaoaoao

Liigvalla on koht, kus on mägi ja mõis. Muidu nii tasasel maal on mägi, kujuta ette.

Mäe taga võite kohata kolme kuulsat metskitse. Muinasjuttu Mašakesest ja kolmest metskitsest võiks iga laps kirjutada. Mina ei viitsi.

Liigvallast jõuab kiiremini kui arvata võib Puhmu külla. See asub juba Koerumaal. On neid paiku ikka erinevaid siin kirsas universumite ja galaktikate liidus.

 

 

Advertisements
Published in: on november 24, 2010 at 4:36 p.l.  Lisa kommentaar  

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2010/11/24/teekond-holaoole-rakke-ja-mis-seal-huvitavat-naha-on/trackback/

RSS feed for comments on this post.

Möirga ja ulu

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: