Eetrivisioonid


Hommik lõpebValvejoodiku akna alla jõudmisega. Nagu ikka on see tubli juba kuuendat kuud täiskarsklane kaasa võtnud kahekäeõlle ja joob seda hoolega. Kulgeme Kuulsa Kunstniku manu. Seal on juba paras seltskond koos.

Kõik tunduvad nagu miskit salapärast ilmutust ootavat. Millega tegu, sellest ei räägita. Ilmselt on see saladus. Ja loodetakse minust ja Valvejoodikust lahti saada.

Kuid peagi avaneb uks ja sisse astub Ilma Koerata mees. Tal on kaasas kilekott, kust väljub Taurus ja poole väheldasem tume Pudel. Tumeda Pudeli peale on kirjutatud EETER.

Selge, tema ongi siis meie keskpäevane oivaline saladus.

Koerata mees jaotab laiali kolekitid ja kempsupaberi. Esialgu otsustan Valvejoodikuga jääda kõrvaltvaatajaks. Mängime kaarte ja vaatame, kuidas rahvas rõõmsalt madratsil istudes Eetrit ahmib.

Siis viimaks helistab Hädaline ja teatab oma murest. Tal on võtit vaja. Kui vaja siis vaja.

Kuid see eetriasi hakkab mulle huvi pakkuma. Et prooviks ka pisut, enne kui Hädaline tuleb ja häda ära aetud saab.

Vahepeal aga kukub Kuulus Kunstnik oma tooli pealt pea ees pikali. Nägupidi otse koerakaussi. Ja jääb sinna lamama. Suust hakkab verd tulema.

Üldiselt võttes lähme appi. Kunstnik on täiesti rahulik. Seetähendab, et ei liiguta oimugi. Peas haava näha pole. Mokast tuleb verd, kuid mees hingab täitsa rahulikult ja isegi naeratab. No selge, ega verd ka palju pole.

Viimaks ta virgub, sätib end uuesti istumisasendisse ja topib kilekoti pähe.

Selle tõmban talt siiski ära. Piisab vaid sellest, kui endal pool hammast puruks kukutakse ja mokad veriseks.

Teen siis ise ka väikese proovi, mis imeline asi see küll on, mis inimesed endast nii ekstaasi viib.

Niisiis, kolekitt, mille sees on nutsakas sitapaberit, mille peale on valatud Eeter.

Surud selle aga suu ja nina ette ja hingad, mida emake loodus pakkuda suudab.

Kusagil maailmas olla ju isegi planeete, mille atmosfäär koosneb ainult eetrist.

Esmane tunne on kumin. Ja et hääled kõlavad nagu läbi kajasämpleri. Kuulan seda kajasämplerit päris tüki aega, kui helistab Hädaline.

Kui alla jõuan, on kajasämpler kadunud, ja kõik on täitsa tavaline, kuid veidi eetrilehaline.

Hädaline teeb valmis oma võtme. Kui sul pole võtit, on Häda suur. Kuid sul on isegi koht, kuhu seda Häda teha.

Naudin vastasmaja seinal olevat graffitit: “AnnaomaõluüleÜloõeõla” ja see tekitab tunde, nagu oleksin Londonis. Täiuslik Eetrilause.

Kui Hädaline ära läheb, jätkub London. Seekord põhjalikumalt. Lasen enda kotti korraliku lonksu Eetrit valada.

Valin valmis ohutu positsiooni, kust ei anna kuhugi kukkuda. Ja reis algab.

Kõigepealt läbi kajasämpleri. Ja otseselt hakkab mu hing suhtlema eetrivaimuga. Hing käsib jälgida südamerütmi. Eetrivaim jägib aga kilekoti liikumist. Mingi hetk tundub see kokkumängiva muusikana. Sellise elamuse peale olen nii üllatunud, et lõpetan eetri tõmbamise.

Ja vahetan Kadunud Koeraga Mehe tüdrukuga paar elutarka lauset eetrist ja Ülost, kelle õest õlut üle antakse.

Diktsioon on täiesti selge, ja teadvus taastub iga puhta õhu hingetõmbega.

Eetrit on veel ja uuel korral tahan veel kaugemale minna.

Seekord õnnestub kohtuda iseendaga. Ma näen iseennast kõrvalt. Kuid mitte sellisena nagu praegu, vaid sellisena, nagu ma olin Viljandi folgil enne laupäeva õhtut. See on ootamatu kogemus, mille katkestab Eetri lõppemine. Liiter eetrit seitsme peale on suhteliselt vähe. Liiatigi, kui mõned oma kotte lihtsalt näo ees lahtiselt hoiavad.

Jälgin veel natukene aega seda, kuidas tegelased üritavad Eetrist viimast võtta. Valvejoodik on ka Eetrit manustanud, nüüd käitub ta nagu Tavahull. Aga see ei tule mitte Eetrist, vaid Taurusest. Teised tegelased on pealtnäha kained ja kombes. Kui mitte arvestada Eetriaroome.

Lähen koju. Trepi peal mõtlen, kuidas võiks tunduda, kui ma näeksin sellist nägemust, kuidas Kuulus Kunstnik istub igal trepiastmel, kilekott peas ja samas ma näen tema vesihalle silmi. Paraku päriselt ma sellist pilti ei näe.

Nüüd ma siis saan aru, miks mõned armastavad suisa iga päev Eetris olla. Teletöötajad raisk.

Advertisements
Published in: on august 18, 2010 at 4:49 p.l.  Comments (1)  

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2010/08/18/eetrivisioonid/trackback/

RSS feed for comments on this post.

One CommentLisa kommentaar

  1. Hmm, kaks tegelast tundsin isegi ära, nägin neid alles eelmisel nädalavahetusel Pirogovis kahekäe õlle ümber istumas ja pudeli poole austavaid kummardusi tegemas, kuni tuli Purjus Professor ja Ilma Koerata Mehe õlle pooleldi ära jõi. Oleks täielikult jonud, aga omanik jõudis kohale.
    Ise olen nüüd Ilma Kassita naine. See tähendab, et üks kass on, kahte enam pole. Loodan, et aia taga pesitsev asotsiaalide kommuun kiisut vardasse ei ajanud.
    Hea, et lapsedki veel alles. Ja mees ka muidugi…

    L@SSIE: Piroelu…ise hoian Pirogovist eemale. Sinna sattudes oleksid nagu kaanide keskele sattunud. Kõik siputavad oma suid sinu suunas – anna, anna, anna suitsu, anna õlut, anna raha.
    Kass aga ehk sattus ikka autosõidu ohvriks. Neid korjatakse igal hommikul kümneid kokku…


Möirga ja ulu

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: