Rahutu hing Ülo Kiple


Ülo Kiplest ei ole tegelikult palju teada.

Teada on, et ta sündis miskit 1969 aastal ja tegi enesele otsa 27. juulil 1987. Teistel andmetel alles 1989. Ei tea.

Kuid oma 18-19 aastase elu viimaste aastate jooksul suutis ta jätta menuka jälje erinevatele Eesti seintele, folkloorikogumikesse ja mäletajate ajukäärdudesse.

Ülo Kiple diagnoosiks oli Parafreense sündroomiga skisofreenia. Tegelane kuulis hääli, mis käskisid tal levitada sõnumit. Sõnum oli valdavalt ühesuguse sisuga. Ja Ülo kandis oma sõnumit edasi kirjutades majaseintel või taradele.

Folklorist ArtLeete järgi oli levinud enim 2 versiooni. Esimene nägi välja põhiliselt nii: Haiguste ravi. Kontrollitud. 1. Üksindus – magamistuba vaikuse, pimeduse, raadioga 2. Selts – elukoht kellegi juures 3. Priisöökla. Nendes tingimustes teatud biol. ajal avastab inimene “tee” tervisele. Au ja rikkus sellele kes avaldab selle tõe ajalehtedes.

Põhiliselt olid need tekstid muutumatud, vahest oli mõni sõnapuudu või järjekord teine.

Teist liiki kirjad tekkisid pisut hiljem. Need nägid välja nii:

UFO. Riigid tühistavad teid iga minu tegevusega nad teavad ammu, et minul Ülo Kiplel on vead tühistatud, sest ma olen teie saadik kes on toonud maailmale hiigelkasumeid tõdedega. Teilt jumalad. Riigid on keelanud ka mul raha, kodu, armastuse, nad tahavad idiootlike tegude ja mõistetega mind hulluks teha. See loobugu võimust kes tahab jumalaid sõja süüdlasteks teha. Levitage. Maailma võim. 1–i või suureneva grupiga kes 11 ei tea. Keelata kõigil halb ja lubada head

Tartu oli Ülo Kiple põhilisemaid tegutsemispiirkondi. Kuid soojal ajal võttis ta ette pikki jalgsimatku Lõuna – Eestisse ja mujale. Tollel ajal olin ma ise kõva Põltsamaa  ja Tartu vahet sõitja. Kõigisse Tartu ja Põltsamaa vahelistesse bussijaama ootepaviljonidesse oli Ülo oma sõnumi jätkunud. Peaks ütlema, et seda oli päris huvitav lugeda pika, veniva ja igava bussisõidu kestel.

Ülo Kirjed tekitasid inimestes uudishimu. Arvati, et ega üks inimene ikka niipalju ja kõikjale kirjutada ei jõua. Sõnum segane, mõtlemapanev ja salapärane. Tekkis küsimus, et miks ja kes seda teeb. Ja samas teadsid kõik neid kritseldatud sõnumeid. Nende tekke üle arutleti koolides ja töökohtades, koolis ja laste mänguväljakutelgi.

Loomulikult hakkasid asja vastu huvi tundma ka siseorganid. Kuid ega neil midagi Kiplele viimaks juurutada ei õnnestunud. Mees oli hull mis hull.

Ülol oli ka järgijaid.

Põhiliselt kasutas Ülo oma kirjade levitamiseks rasvakriiti. Kuid juhtus ka, et ta ronis üle aia Nahajalatsikombinaati ja pani sealt tuuri naha värvimiseks mõeldud värvi. Need kirjad tulid välja eriti silmatorkavad, paksude tähtedega. Peab ütlema, et Ülo ei teinud kirjavigu. Tema tekst oli hoolikalt kirjutatud., lausa selge käega maalitud.

Seda ei saa öelda järgijate kirjade kohta, nt. kunagises Tartu 10. keskkoolis oli haiguste ravi lihtsalt seina peale kraabitud, mida Kiple ise kunagi ei teinud.

Mis veel Kiplele iseloomulik, et ta kirjutas tõesti igasugustesse kohtadesse. Nii said ilustuse Tartus raekoja plats kui ka lihtsalt võserikuvahelised sõjaväeosade tarad.  Suveperioodil jõudis ta välja ka Tallinna. Kus ta ka vist olla kinni püütud. Igatahes olla ta ka hullumajast edukalt põgenenud. Ja vist isegi mitu korda.

Ülo Kiple püüdmine oli omaette saaga. Tollel ajal polnud mobiile ja majad polnud eravaldused. Kui ka mõni öösiti ringi uitav kodanik juhuslikult Kiplele peale sattus, et võetud valdavalt midagi ette.

Kiplet ajasid taga miilitsa helgeimad pead. Tegelikult jäi tema tabamine rohkem juhuslikumasse laadi. Viimaks hakati tema tegevuse kohta avaldama artikleid ka kohalikes lehtedes, nagu “Edasi.” Võibolla see aitas ka kaasa tema tabamisele.

Praeguseks on Kiple teosed valdavalt hävinenud. Ainuke koht, kus ma midagi selle laadset olen näinud on Paides, Pärnu mnt kas 6 või 8 maja peal. Eelmisel aastal veel oli. Kas on tegu Kiple originaalloomingu või järeletegemisega, ei oska öelda.

Ülo Kiple sõnum levis ka arvutisüsteemia 2000 aastate alguses viirusena. Mis tähendab, et kodumaa ei unusta oma kangelasi.



Advertisements
Published in: on juuli 7, 2010 at 1:54 p.l.  7 kommentaari  

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2010/07/07/rahutu-hing-ulo-kiple/trackback/

RSS feed for comments on this post.

7 kommentaariLisa kommentaar

  1. Komandandi teel, Kiek-in-de-Kökist allapoole oli üks tekst kirjutatud piki kõnnitee äärekivi või mis kurat seal on. Seda aeg-ajalt ka uuendati ja keegi kunstnik vist lendas isegi selle värskendamise eest menti.

    L@SSIE: Aga kunst nõuabki ohvreid. Tegelikult peaks selle koha, kus autentne tekst veel säilinud on, klaasi alla seadma ja rahvale näitamiseks välja panema. Ikkagi jupike ajalugu.

  2. Paides on pärnu tänav mitte maantee. Aga see selleks, lähen ja tsekin kohe pullipärast kas see on veel alles.

    Ma aastaid 20 tagasi mõtlesin pidevalt, et mis kuradi värk nendega on, et mingi inside joke mida keegi mulle ei reeda.
    Ja ei teadnud seni ajani, nüüd sain teada.
    Äitüma internet.

    L@SSIE: Nu näed, rahvavalgustuslik töö tehtud, päev pole asjata mööda läinud.

  3. Viljandis on ka alles 🙂

    L@SSIE: Kus?

  4. Olin koos Üloga Staadioni tänava hullari akuudis. Rääkis kuidas tegi vormid kukekommide tootmiseks. Aga rohkem meeldis talle mõelda või hääli kuulata.

    L@SSIE: Jah, osav Eesti mees. Aga on tst veel mingeid huvitavaid mälestusi?

  5. Võru linnas ei olnud ühtegi tänavat 80-l kus mõnel majal või plangul “haiguste ravi” ei oleks ilusas rasvakriitkirjas ilutsenud. Me kõik arvasime tol ajal, et see on keegi kohalik. Aga Vikipeedia andmetel on selle müstilise Kiple sünniaastaks märgitud 1962.

    L@SSIE: Ta 20 seks ei saanudki…

  6. “Ta 20 seks ei saanudki…”
    Kiple elas 27-aastaseks (1962-1989)

    L@SSIE: Mina võtsin oma teadmised näidendi kavast, mis paraku asub praegu Tartus, mina aga Tallinnas.
    Vello Hallinguga saan ma loodetavasti 19. dets. kokku ja siis saan küsida, et kuidas selle Kiplega on. Minu teada ta täpne sünniaeg ei olegi teada.

  7. Viljandis Kaubamaja seinal on säilinud, ei saa kontrollima minna, aga usaldusväärsed allikad nii ütlevad.

    L@SSIE: Ilmselt olen käinud, aga pole juhtunud nägema…


Möirga ja ulu

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: