Kikerikii Mari


Mari oli olnud noorena päris kena tüdruk, teadis mu vanaema rääkida.

Tal oli midagi juhtunud selle mehelesaamise või mehelejäämise probleemiga ja pärast seda oli Mari veidi omamoodi.

Mari parimad tegutsemisaastad langesid 80ndate lõppu. Siis või pea igapäev kuskil kesklinnas kohata pruuni-valgeruudulises mantlis kergelt köökus vanatädi, kes inimestele üllatusi pakkus ootamatult valjusti kiredes.

Ise ta kommenteeris toimuvat: “Kes muu nalja teeb, kui ise ei tee.”

Mari ülesastumistes oli pearõhk ootamatuses. Tema teine atribuut oli pikk ja kõvera otsaga kepp. Kunagi kohtas ta Kaubahalli puiesteel  kahte umbes samasuguse välimusega tädi. Nad istusid kolmekesi koos pingil ja nägid välja nagu inimkonna ürgemad. Mari keskel oma pika matriarhikepiga. Oli see alles vaatepilt.

Kahjuks suri Mari Eesti vabariigi saabumise paiku ära. Iseenesest seff kuju oli.

Advertisements
Published in: on juuni 26, 2010 at 9:38 e.l.  Comments (1)  

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2010/06/26/kikerikii-mari/trackback/

RSS feed for comments on this post.

One CommentLisa kommentaar

  1. Mari ikka elas mõned aastad peale iseseisvust veel. Meie kutsusime teda Tartu vaimuks ja ikka näitasime välismaakondadest külla sõitnud tuttavatele.

    a) Kord, kui kesklinnas oli bussijaam veel seal, kus praegu uus kaubamaja, seisis Mari bussijaama kella all, hüüdis: “Kikerikii! Lähme punaseid pooma!”. Küllap tal nendega mingi sott oli. Kuna oli juba iseseisvusaeg, siis KGB teda minema ei viinud. Üleskutset ka keegi ei järginud.

    b) Teine kord jälgis Mari Lossi tänaval (tollal) uue sotsiaalteaduskonna hoone ehitamist ja arutas omaette: “Küll tullep illos maja, küll tullep illos maja. Ei tiia, kes tan seen elämä nakass.”. Oma küsimusele ta vastust ei saanudki.

    Kui Mari tahtis bussist järgmises peatuses välja saada, siis ta hakkas ees olevaid inimesi kas näpu või kepiga toksima ise “auh-auh” tehes kuni tee vaba oli.

    L@SSIE: Mari surmaasta oli vist 1994 jah.
    Ja tegelikult oli ta selline ekstsentriline vanatädi. Käis ka palaval suvepäeval paksu mantliga ringi ja üldiselt tundus eluga rahul olevat
    .


Möirga ja ulu

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: