ERSP versus Pingviinide paraad.


Mina läksin sinna ainult sööma. Väga head hernesuppi pakuti. Tuli välja, et see oligi mu selle päeva ainuke toit.

Niisiis, tunniveerandike enne tähtsa  ja maailma ajalugu raputava sündmuse algust (vähemalt korraldajate arust) seisis mu maja ees väikekodanlaste surm koos saatjaga. Veel oli mu universumi peasissekäigu ees töötav elektrik ja loomulikult üks naisolevus, kes teda sõimas. Õhus oli tunda pronksiöö vaimu.

Kulgesime sündmuspaigale. Kaubahalli ette kogunenud nii sajapealine inimkari. Kõige keskel lehvisid ERSP lipud. Selline kaudselt haakristi meenutav moodustis valgel laigul sinsisel taustal.

Rahva seas olid esindatud kõik kohaliku rahva parimad pojad. Maag Vanaküla pidas kõnet, skisofreenik Jekki seisis sildiga. Noorpunkar rääkis, et anarhia on kõige parem lahendus ja pälvis sellega pensionäride heakskiidu – “annaks jumal, et meil oleks selliseid noori mehi rohkem!”  Väikekodanlaste surm tuli 0,7 viinaga. Mis vaikselt pingi peal ära rüübati. Ka muu seltskonna seas oli pudeleid hõlma alt välkumas märgata.

Kogu melu jälgis eemalt kallihinnalises ülikonnas ja beeži mantliga turske jõmm. Arvata onli, et ta on KAPO mees. Agiteerisin punkareid, et nad mängiks kapomehe ümber “Kes aias.” Paraku  nägi kapolane mu näpuga näitamise ära ja lasi jalga.

Organisaatoris asusid rahvast rongk’äiku lükkama. Rahvas lasi üldiselt jalga. Sajapealisest alustanud rongkäigust jäi Vanemuise tänava äärde jõudes järgi paarkümmend.

Vanemuise ees seisis vastas politseiahelik. Kaksteist tursket menti. Ka kapo mees ilmus kuskilt välja.

Esialgu seisis rahvas korralikult kõnniteel. Ainult neid pildistavad fotograafid sibasid saabuvate saatkonnaautode vahel.

Siis võttis üks vanamehe näss kätte ja marssis politseinike suunas. Ise räuskas: “Häbi, ise eesti politsei ja ei luba vabariigi kodanikel Vanemuise juurde minna.Jne. Jne.” Teda tagistas teine vanamees, pikapeale nad taltusid. Punkarid viskasid mente tšäksiga. Mingisugust mentidepoolset reaktsiiooni ei järgnenud.

Pärast veidikest räuskamist: “Maha politsei! Kuradi mendid!” lagunes seltskond laiali.

Mina vaatlesin seda komejanti piisavalt distantsilt. Sest ega muud teatrietendust samal õhtul käimas polnudki. Ja pärast lasti mul rahulikult Vanemuise mäest üles minna. Oleks võind sissegi astuda, kuid paraku päraku polnud Ilves seekord mulle kutset saatnud. Selle eest ma talle veel tuupi teen.

Advertisements
Published in: on veebruar 27, 2010 at 4:29 p.l.  Comments (1)  

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2010/02/27/ersp-versus-pingviinide-paraad/trackback/

RSS feed for comments on this post.

One CommentLisa kommentaar

  1. Kahju jah, et ei saatnud,oleksid oma eestimeelse halli rahvalikku mustrit kandva kampsuniga ilusti teiste külaliste hulka sobinud 😀

    Samas olid toiduportsud naeruväärselt väikesed, vähemalt telekast nähtu järgi tundus nii:(

    L@SSIE: Sa ei tea, kui kiiresti ja palju ma söön. Ei tea.
    Ja seda kampsunit kahjuks mul enam alles ei ole.


Möirga ja ulu

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: