Kuidas hinnata kunsti?


Kunsti on maailmas mitmesugust. Näiteks minu universumi elanik Meeli (42) arvab, et konihunnik toa ukse taga on väga ilus vaatepilt. Paraku ei saa tema taieste sisust aru koristaja, kes igal hommikul õhtu ja öö jooksul tekitatud kunstiteose koristab.

Kunsti on raske hinnata. Lauljat võid tomatiga visata, kui ei meeldi. Poliitiku võid nurga tagant maha lasta. Luulekoguga saab vetsu minna. Kirjanikule võid tripperihaige lõbunaise ette sokutada.

Tartu kunstikoolis pistis üks kasvandik oma tööd põlema, kuna arvas, et neid ei hinnata õiglaselt. Tulemus oli umbes selline:

Paraku ma ei tea, millised olid tema tööd enne põletamist. Pärast põletamist tekkinud tulemus on kindlasti huvitavam. Siin on tunda kompositsiooni ja hoogsat meistrikätt.

Tulemaale ei oska mitte igaüks hinnata.

Ka see tulekunstnik sai oma tegevuse eest väikese hinde. Visati ainult koolist välja. Kehvemad hinnangut tema suurepärasele tööle ei saa andagi. Lisaks sunnitakse teda oma suurepärast tööd hävitama!

Igasugu põletamise teel valmistatud kunstiteoseid hinnatakse vähemalt meie linnas vääriliselt ikka Kalevi 1 asuvas kohtuhoones. Kus oma positsiooni vääriv kunstihindajate kogu esitab oma arvamuse, kas trahv, tingimisi või paariks aastaks kunstnike sanatooriumisse. Kõige kõrgem hinne põletamise teel valmistatud kunstile on viis aastat huvitavas ja kunstilist loometegevust soodustavas keskonnas. Seda pälvivad vähesed.

Advertisements
Published in: on jaanuar 11, 2010 at 5:14 p.l.  3 kommentaari  

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2010/01/11/kuidas-hinnata-kunsti/trackback/

RSS feed for comments on this post.

3 kommentaariLisa kommentaar

  1. Mul on hea meel, et tulega viimistlemise meetod pole veel kirjanduses ilma löönud. Seal kus raamatuid põletatakse, pidi ka inimesi põletatama.

    L@SSIE: Raamatute põletamine on levinud üle kogu Eestimaa. Tavaliselt tehakse seda katlamajades ja tulemuseks on soojuskunst.

    • Järelikult aetakse Eesti katlamajades ka inimesi ahju. Katlakütja töö teeb vabaks.

      L@SSIE: Pole kuulda olnud. Aga võiks ja peaks. Umbes 20 % võiks kohe ära kütta. Oleks päris hea küte, sest inimene sisaldab vähem vett kui turvas.

  2. Inimestega kütmine säästaks tõesti loodust. Õhu ära hingajaid vähem ja hapniku tootjaid ehk siis puid jälle rohkem. Huvitav, kas hulkuvad loomad ka kütteks kõlbavad? Ja üldse võiks krematooriumid katlamajadega ühte heita, milleks niisama õhku kütta.

    L@SSIE: Miks seda ei tehta, on see hirm, et kõik kardavad olla esimesed, kes ära põletatakse.
    Krematooriumid katlamajadega on vähemalt Taanis ja Saksamaal ühendatud, kuidas Eestis lugu on, ma ei tea, aga nagu oleks kuulnud, et Tartu krematoorium kütab Luunja kasvuhoonet.


Möirga ja ulu

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: