Rahvussotsialistlik suhtumine töösse


Liberalistlik maailmavaade näeb töös ainult vahendit sihi saavutamiseks, rahateenimiseks, enam või vähem hädatarvilikku pahet. Targeimaks loetakse seda, kes mõistab paremini teisi enese heaks töötada lasta ja võimalikult vähese isikliku tööga võimalikult palju raha teenida.
Rahvussotsialistlikul Saksamaal on töö peamiseks elu sihiks. Inimese elu koosneb tööst ja võitlusest, tööst, kuna miski meie olemasolule hädavajaline ei kuku meile sülle tööta ja võitlusest, kuna saavutatut peab säilitama, kaitsma ja suurendama. Selline on eluseadus.
Liberalistlik seisukoht väärtustas tööd selle järgi, millist tulu ta üksikisikule võimaldas. Rahvussotsialism hindab tööd ainuüksi selle väärtuse järgi rahvaühiskonnale.
Endistel aegadel leidus inimesi, kes vaatasid käsitöölisele ülalt alla kõrkuse ja halvakspanuga. Sellised ekslikud ja kahjulikud vaated kõrvaldati igavesteks aegadeks. Iga saksa mees ja saksa naine, olgu ta rikas või vaene, teeb ühiselt teiste noortega laagris kehalist tööd, mida igaüks peab õppima tundma.
Kehalise ja vaimse töö tegijad ei tohi kunagi enam suhtuda üksteisesse vaenulikult, sest nad kuuluvad ühte ja peavad üksteist täiendama. Kehkjad üleolekutunded kaaskodanike vastu, kes seisavad “ainult” treipingi taga, masina juures või põllul adra taga, peavad kõrvaldatama. Teiseltpoolt peab aga ka kehalise töö tegija teadma, et ükski ühiskond ei saa püsida ilma vaimse tööta. Iga kodanik peab õppima austama ükskõik millist ausat ja tootlikku teise inimese tööd. Kellelgi pole õigust teise peale ülalt alla vaadata, ennast paremaks pidada, vaid igaüks peab asuma oma kohale olemasolevas ühiskonnas. “Ainult tööline” -, see oli omal ajal võltsi “kodanliku” mõtlemisviisi väljendus, mis põhjustas laiade rahvamasside proletariseerumise. Rahvussotsialism muutis sellevastu sõna “tööline” iga töötava rahvaliikme aunimetuseks. Reaktsionäärsele mõtteviisile vastukaaluks olgu öeldud täie otsustavusega, et ka töö on igaühele auteenistuseks. Üksikisikule osutatav lugupidamine ei sõltu mitte sellest, mida ta töötleb, vaid kuidas ta täidab oma kohust.

Brošüürist: “Meie vabatahtlikud riigi-tööteenistuses” See pärineb SELLEST ajast, aga aastanumbrit tal küljes ei ole.

Nii et matsid - labidas selga ja tööle.

Nii et matsid - labidas selga ja tööle.

Advertisements
Published in: on mai 19, 2009 at 9:31 e.l.  Lisa kommentaar  

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2009/05/19/rahvussotsialistlik-suhtumine-toosse/trackback/

RSS feed for comments on this post.

Möirga ja ulu

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: