1902. Eduard Vilde arvamus Nõmmest


Sõnaga “lõbu” tähendatakse meil nii ilmatu paljusid asju, et isegi sõit Nõmmele selle mõiste sisse mahub. Viimast lõbu sai nende ridade kirjutaja kauema aja järele hiljuti ühel pühapäeval jälle maitsta. […] Mida enam ma Nõmme kõrtsile üle aasa lähenesin, seda paksemaks läks õhk – kuraditest. […] Maanteelt tõusis tolmupilv üles. Selle sees keerles midagi. Lähemale astudes nägin, et see tihe inimeste pasimus oli. Tumedad matsud käisivad, mütsid lendasivad ja tolmu peale jäi punane tire maha.

Siin kakeldi. Kah suvine “lõbu”! Ja Nõmmel nii harilik ja igapäevane. Ei meelita enam pealtvaatajaidki ligi. […]

Ma püüdsin vastasolevas restoranis nähtud piltisid õlle sisse ära uputada. See ei läinud mul korda. Õlu oli mõru kui sapp. Ta kihutas mu teise klaasi järele metsa. […]

Aga ka mets ei trööstinud mind. Nõmme mets on kurb mets. Kuhu jala pistad, seal ragisevad sul pudeli-killud talla all; kuhu silmad pöörad, sealt paistavad sulle paberilipakad ja söögijätised vastu. Ja liiva – kõik puhas paljas rebaseliiv, mille seest kidurad, poolpõlenud või halli samblaga kaetud männatüved nukralt üles sirguvad! Ilusamaks läheb Nõmme alles Siniste mägede juures; siin oleks tõeste rmas viibida, kui mitte iga põesa tagast kõrvu nüsiv “aidu-raidu” ei kajaks ja kui mitte leierkastid nii armuheitmatult ei möirgaks. Oh neid leierkastisid Nõmmel! Nende lugemisega jõudsin ma sel päeval üheksani, siis pidin põgenema.

Ainsad nägusamad ja lepitavamad pildid, mis ma Nõmmelt kaasa võtsin, sain Siniste mägede orgudest. Siin mängisivad tüsedad toatüdrukud ja kahvatanud vabrikutüdrukud oma “kavaleridega” rõemsasti ringmängusid, või keerutasid lõõtsapilli armsatel helidel kanda. Kavaleridest olivad küll paljud nokastanud, mõned tuikusivadki, aga nad ei puutunud kellegisse, nendega võis leppida.

Vot selline oli 1902.a. Nõmme. Mine või vaatama, kuidas see elu Nõmmel edasi arenenud on.

Advertisements
Published in: on aprill 7, 2009 at 6:40 e.l.  Comments (1)  

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2009/04/07/1902-eduard-vilde-arvamus-nommest/trackback/

RSS feed for comments on this post.

One CommentLisa kommentaar

  1. Ilus kohe tõdeda, et selles muutuvas maailmas ka midagi jäävat on…

    L@SSIE: Isegi päike pole jääv…


Möirga ja ulu

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: