Orjus on su enda südames


Ma olin vahepeal peitunud pimedusse. Aga selles pimeduses oli siiski olemas üks Iljitši labikene, mis andis mulle nii palju valgust, et ma sain läbi lugeda ühe paksu kapsastunud raamatu.

Raamatu peale oli kirjutatud “Ori.” Ja autori koha peale Isaac Bashevis Singer. Lugu ise oli ühest 17. saj Poolamaale orjusse sattunud juudist. Juutidel nimelt olla häbiasi olla ori.

Aga vaga mees Jaakob säilitas vangipõlves omi kombeid. Palvetas ja paastus. Ja ei läinud külameestega koos viina võtma.

Muidugi küla oli ka eriline. Kõrgel mägedes, kõigist teistest ära lõigatud. Võõraid sattus sinna harva. Seepärast abielluti omavahel ja tulemuseks oli värdjalikkus. Millesse autor iseärasliku põlastusega suhtub.

Külas võimutses kohalik mõisnik. Kelle armust juut elus püsis. Kelle armust tegelikult kõik elus püsisid.

Juudil oli tibi, kes teda tahtis. Kuid keda juut oma usulistel põhjustel ette ei võtnud. Ehki ta teadis, et tema naine ja lapsed on Hmelnitski kasakate poolt killitud ja tegelikkuses on ta vaba. Ainult tema usk takistas Jaakobit.

Samuti takistas tema usk külaelanikega lävimist. Ja külaelanikud vihkasid teda seepärast.

Kuid samamoodi hakkas tal elu minema pärast orjusest vabaks ostmist ja juutide sekka pääsemist. Ka see ei toonud kannatustest vabanemist. Sest juutide sekka jõudes avastas ta, et ikkagi hoiab selle Poola mägitüdruku poole. Ja leiab et juutide ei pea oma kommetest nii kinni, nagu ta ise teeb.

Ta päästab mägikülast oma naise. Kuid kannatused jätkuvad. Jaakob üritab olla aus ja õiglane mees. Saab kõrgele kohale. Kuid naine peab mängima tumma. Sest opakad valitsejad 17. saj. Poolas karistasid surmanuhtlusega usust pöördujaid. Ja Poola talutüdruk ei suuda rääkides juuti mängida, kuigi tahaks.

Naine sureb sünnitusel. Jaakob pagendatakse külast. Ja jälle kannatab. Viib sündinud lapse ära iisräeli. Kus kannatab edasi. Lõpuks tuleb kodumaale surema. Ja maetakse naisega kõrvuti. Enam ei kannata.

Raamatu moraaliks on ehk see, et kõigi kannatuste põhjustajad oleme me ise. Oma rumalate eelarvamuste ja tõekspidamistega. Tõekspidamistest sünnivad seadused. Ja seadused õigustavad uute tõekspidamiste sündi. Parem oleks maailma võtta pohhuilt. Arvestades ümbritsevatega, olles see kes sa oled.

Juudi usk on ikka üks opakate usk. Ei või süüa seda, mis tegelt süüa sünnib. Kogu aeg pead sa jumalat tüütama oma totakate palvetega. Väga palju deemoneid on nad endi jaoks välja mõelnud. Kristlaste kümne käsu asemel on käske ja keelde 600 ringis. Ja iga suvaline tont võib Talmudi uurida ja mõne lisaks juurde leiutada. Judaism on selline suur pusserdamisusk, kus midagi pole selget. juudid õpivad elama nii, et pääseksid kõigepealt oma ususeadustest mööda. Ja seejärel ka muudest seadustest. Ja vist just selle läbi nad nii edukad ongi.

Advertisements
Published in: on november 10, 2008 at 10:20 e.l.  Lisa kommentaar  

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2008/11/10/orjus-on-su-enda-sudames/trackback/

RSS feed for comments on this post.

Möirga ja ulu

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: