Tartu Tudengipäevade retrospektiiv


Iga peo või festivali peamiseks ülesandeks on osalejate ülesäratamine väikekodanlikust tardumisest ja mandumisest. Tundub, et sellel aastal suutsid Tudengipäevad seda piirkonnas nimega Tartu korda saata.

Muidugi aitas siin kaasa ka üks teine üleeestiline festival, nimelt “Teeme ära 2008,” mis kah tudengipäevade raamidesse osaliselt sisse mahtus.

Ja muidugi oma osa mängis ka ilm. Selle mille ma ilmameistri käest tellisin. Sest jah, tuleb tunnistada, et talvel olin ma suhteliselt depressiivses meeleolus ja ei lubanud mitte ilmameistril lund maa peale saata. sealt ka need jamad – ohjeldamatu inflatsioon, kinnisvarakrahh jne.

Aga tudengipäevade festival on mitmekülgne. Ja noh, kellele just ei meeldi sport, nagu mulle, see leiab enda jaoks hulgaliselt ka muid meelelahutusi. Ega ju ühegi festivali kava saagi kellegile 100% meeldida. Ja tegelikult ei tohigi meeldida. Vastasel juhul toimuks see festival üheainsa isiku peas. Peakorraldaja peas. Aga festivale korraldatakse ikka ju rohkema rahva jaoks.

Mis seekordsetest kevadpäevadest meelde jäid, olid Vabaduse puiestee kontserdid. Peaks mainima, et jah, bändi meeldivust publikule määrab tasuta kontserdi korral lava ees võimleva publiku hulk. Ja need moodsad teeme-ise-bedwettersit bändid, need jäid kaugeks. Vägilaste ees oli rahvamurd, Svjata Vatral ka. Ultima Thulet tuldi ka põõsa varjust viinapudeli vilust kuulama. Aga kui laval on see ….ma ei oskagi öelda, see mis peaks olema moodne ja rock, siis aitäh. Ma parem peesitan põõsa vilus ja katan kõrvad viinapudeli ja pealevõtukaga kinni.

Mis loodetavasti nüüd lõplikult kadunud asjade hulka kuulub, on Olev Ulbi ohjeldamatu möla. Mis kõlarite suhtes valel positsioonil olles täiesti rõvedalt kõrvu lõikas. Uus mees Rattus ja temaga koos olev minule tundmatu neiu said oma konfereerimisülesannetega oivaliselt hakkama.

Muud üritused olid oma tavalises traditsioonilises headuses, noh tehti pulli ja piinati pilli. Tudengilaulu festival, nojah, seal olid jällegi need isehakanud teeme – ära – bedwettersile kodukootud kammijad kohal. Publiku seas esines minemakõndimist. Sest kui peo puänt ehk kaks rütmipilli piinavat soomlast kohe esimese poole tunni sees ära mängivad, siis edaspidine ajab unele. Ja magatakse kodus, mitte Sadamateatris.

Aga jah, olemist ja elamist jätkus nii tuppa kui välja. Ja loodame, et see mitmekülgsus ja kahepaiksus ilmselt jätkub ka järgmistel aastatel.

Advertisements
Published in: on mai 14, 2008 at 11:24 p.l.  Lisa kommentaar  

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2008/05/14/tartu-tudengipaevade-retrospektiiv/trackback/

RSS feed for comments on this post.

Möirga ja ulu

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: