Alcohollica


Vahepeal veetsin natukene aega inimestega suheldes. Ja sain üleilmaseid uudiseid kuulda.

Kuidas Kiisumõmm oli kunagi viibinud ühel sünnipäeval, kus pärast pidu tuli korteris ette võtta remont.

Sest koduõlut voolas ojadena ja põrandale sattunud koduõlu leotas lahti põrandavärvi, nii kange oli see hape , mida need mehepojad jõid.

Sünnipäeva peeti kolm päeva. Ühe naabrimehe kirjelduse järgi oli see kõlanud nii, et umbes regulaarselt kaks tundi oli vaikust, kõik magasid ärakukkunult. Siis ärkas keegi üles, kukkus karjuma ja ajas ka teised ülesse. Järgnes umbes veerant tundi lällamist, mille järel hakkas jälle vaikus maad võtma, kuna mehed ükshaaval magama vajusid.

Pärast sünnipäeva leiti igasugu huvitavaid ja üllatavaid asju. Nimelt see, et kellegi saapajälg oli otse laes – keegi oli ennast gravitatsiooniga pahuksisse joonud.

Ja siis see, et toaseinad olid mingi kleepuva sodiga koos. See tulenes asjaolust, et šampuse ja vana tallinna segu on väga hea lennuvõimega. Ja lennutab ka joojad kiirelt orbiidile.

Märksa huvitavam oli avastus, et 2 korruselt akna kõrvalt läks poriste jälgede rada üles kolmandale. Nimelt korrus kõrgemal elasid noorukesed vallalised naisterahvad. Loomulikult nad ei tahtnud joodikutega tegemist teha. Aga joodik on visa nagu vanakuradi vanaisa ja kui teda uksest sisse ei lase, tuleb ta aknast, hoiab piksemaanduse juhtmest kinni ja muudkui ronib.

Eks tegelt minugi majas ole selliseid pidusid olnud. Ükskord reede õhtul oli mu ühtedel naabritel kõva pidu käimas. Hääled üle terve kvartali kõlamas.

Laupäeval pidu jäkus. Siis oli toast kuulda ainult kähinat.

Pühapäeval suutsid vennad ainult iniseda. Esmaspäeval tuikusid nad üksteise najalt tuge leides igaüks oma kodu poole. Maja ees võttis seitse joodikut rivvi ja kõik tuikusid üksmeelselt kesklinna suunas.

Paraku läks iga paari meetri tagant kellegil samm sassi ja kogu kamp lendas uperkuuti. Ega nad sellest eriti häirida lasknud, ajasid endid aga püsti ja tuikusid samamoodi üksteisest kinni hoides edasi. Kuni järgmise kukkumiseni. Vot selline lugu oli. Juhtus see ehk vast kuskil 2000. aasta paiku.

Advertisements
Published in: on aprill 5, 2008 at 1:50 p.l.  2 kommentaari  

The URI to TrackBack this entry is: https://lassie.wordpress.com/2008/04/05/1103/trackback/

RSS feed for comments on this post.

2 kommentaariLisa kommentaar

  1. Päris hea lugu.. aga kuhu Metallica jäi?

    L@SSIE: Metallica on üks mandunud metalibänd, kelle eesmärgiks pole mitte muusikat teha vaid jälgida, et keegi nende muusikat jumala üärast tasuta kätte ei saaks. Mandunud rikkurid.

  2. Ja milline on selle loo tähtsus maailmarevolutsiooni seisukohalt?

    L@SSIE: See näitab revolutsioonilise valvsuse mandumist alkoholiuima.


Möirga ja ulu

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: