Tegime ära 2008
Hommikul äratas mind lõhkumine ja röökimine. Nimelt tabas mu kodumaailma järjekordne ossirünnak. Mille ohvriks langes pakettaken.
Aga hommik oli sulnilt ilus nagu selle suve hommikud ikka on. Ronisin autosse, kus ma olin ainuke isane olevus seltskonnas. Võtsime kursi Valga peale, teel noppisime üles Sitapea, vabandust, Sillapea aarde. Valga linn nagu alati on selline kummaline koht, kus sõita ja liikuda saab vaid pingsalt kaardil silma peal hoides.
Pidage meeles, et Tanki juurest tuleb Vasakule keerata. Siis on kõik korras.
Paraku olid ürituse korraldajad midagi segaminiajanud ja kogunemiskoha asemel jõudsime hoopis prügimäele. Kus kohal kohaliku seltskonna kõrgeima klassi esindajad, kes haisesid odekolonni järgi nii, et võimatu.
Õnneks suutsid nad kolme peale selgeks teha, et õige koht on metsamajandi juures.
Ja sinna siis saigi keeratud, õige jah, tanki juures tuleb vasakule keerata.
Metsamajandi hoovil oli prazdnik juba püsti, keegi piinas karmoškat, enamus sügas niisama mune. Veerand tundi peale ettenähtud aega laekus kohale mögafoniga kuuseks maskeerunud mees, inimene tagant, roheline eest, mees, mees, isane ühesõnaga, jagas rahva brigadiride vahel laiali. Meie saime endale koha Taabri kandis.
Eriti sopane see mets ei olnudki, ühed kohalikud väitsid
et nad isegi seda koristavad. Teised jälle lohistasid tee äärde prügikotte ja teatasid, et olid need just leidnud.
Prügi oli maas vaid tee ääres, metsa sees oli aga ilus. Väga ilus koht oli, nii ilus isegi et maas vedeles hulgaliselt veriseid kondoome ja salfrätikuid. Ei tea, mis orgiat seal peetud oli aga huvilistel ptasuks veebikaamera üles panna.
Selle kandi korrastamine eriti aega ei võtnudki. Aga seejärel liikusime tükk maad lõuna poole. Kus jah, kellegi, võibolla sõja, võibolla kullakaevajate või metsamärgajate tehtud aukudesse oli kuhjatud kõikvõimalikku paska. Üldiselt oli tegemist täielikku kultuurkihiga. Pealpool olid uuemad ja tänapäevasemad asjad, alla aga ehtsate nõukogude aegsete asjade jäänused.Näiteks täikamm või siis kohvipurk ja hulgaliselt pudeleid, kõik küll juba kellegi poolt eelnevalt tühjaks joodud või täidetud joodamatu või joodetava vedelikuga.
Metsloomi ei näinud, rästikuid ei liiklend, puukidega ei kohtunud. Midagi väärtuslikku ka prügi seest välja ei tulnud, kui ehk ainult eelpool mainitud täikamm ja töökorras lauanuga.
Aga metsakaevatud aukude puhul ma arvan, et oleks mõistlikum nad lihtsalt mullaga katta, et kellegil ei tekiks kiusatust enam rohkem sinna prahti pilduda. Ja las muu siis mädaneb.
Kella 4 ajal sai tagasi liikuma hakatud, supi söödud, soojal murul lösutatud ja pidudest pulbitsevasse kodulinna naastud.
