Tartus surevad kuumuse tõttu noored hakid

Postimees teatab, kuidas Taanis surevat suure kuumuse tõttu siilid. Tartus pole veel ühtegi palavuse käes lõõtsutavat siili näinud, kõik kohalikud siilid käivad ringi õllepurk näpus ja peesitavad kuskil varjus. Ja Pirogov on endiselt rahvast täis, nii sulelisi, kui siilipäiseid. Ja siilide arvukus Tartus paistab pigem kasvavat. Isegi suisa kulupäid on palju.

Aga noored linnud, eile nägin ühe laipa otse enda maja taga, teine vedeles Tartu Ülikooli Raamatute Muuseumi ees purskkaevu kõrval, kolmas linnuväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet eirates suisa kaubahalli ees, neljas veel siputas Raudtee 1 maja hoovi peal. Kõik noored verisulis, võib öelda. Hakid rassi ja rahvuse poolest.

Eks see vast palavus on mis muud, mis noored linnud kassitoiduks viib. Või koristab mõni juhuslik linnarebane nad ära. Keegi oli rebast näinud ülikooli peahoone ees. Sügiseti on see muidugi tavaline asi neid peahoone ees ja isegi sees lausa karjade viisi näha, aga kevadel… ju ta siis omandab haridust ikka kõigi karvade ja hingega. Kuni mõni juhuslik seelikukütt ta oma kollektsiooni täienduseks viib.

Aga võibolla võtab langend linnud mõni öine ringiroinav siil ette. Ei tea, kas siil surnud lindu sööb?

Teod on küll siilide põhitoiduks, iga korrektne enesest lugupidav siil ärkab lause saatel: “Üles, meid ootavad suured teod.”