Paljassaare Rock Fest 2008

Toimus sellel aastal kolmandat korda. Tallinna veepuhastusjaama külje all. Ja nagu lahtine veepuhastusjaam ikka, levitas seegi oma teatavaid spetsiifilisi aroome. Kui tuul oli õigest suunast, siis oli õhk kohe rammusam, õlu hakkas paremini pähe ja rohi tundus rohelisem. Aga siit moraal, sitahais võiks ikka veel pungisüsteemiga kokku käia. Saame aru, et Paljassaare Festar otsib veel alles endale õiget identiteeti olukorras kus igal külal ja õigel eesti mehel on oma kolmepäevane festival, olgu selle nimeks Folk, Julk või lillepidu. Aga bändide valik kippus ikka sinna metali kanti. Ja päris huvitav oli vaadata, kuidas rahvas nagu üks mees ronis Loitsu alguses lava ette näppu viskama.

Tegelt see Tallinna veepuhastusjaam on  vägagi avatud koht. Et kui tuled õigest suunast, saad kohe solgiveepüttide vahele ringi ronima. Mujal maailmas nagu Tartu on need kahtlemata vajalikud atribuudid piiratud aja ja turvasüsteemiga. Ja Sankt – Peterburis on kanalisatsioonitsehh rajatud täiesti iseseisvale saarele. Soovitan vaatama minna, ma kunagi käisin.

Aga festival. Festival nagu ikka. Pilet ukselt 250 krooni, Tallinna kohta pigem odavgi, kui võrrelda, et Jaan Pehki tunnise üürgamise kuulamine maksab 300.- siis selle raha eest seitset bändi terve päev otsa kuulata on suht norm.
Ja kes vilkam oli sai odavamalt. Fännipilet 150.-; muidu eelmüügipilet 195.- .

Üks asi, mis tundus imelikuna, no vähemalt eestis pole sellist asja veel kusagil näinud, et festivalil oleks eraldi õlleala. Ja mujal õlut pruukida ei tohi.

No see on tavaline, et oma õlledega pidusse ei lasta, kes ikka viitsiks neid jalgpalliväljakutäit töllameid kantseldaga, aga see säädus, et õlut võis ainult õllealal pruukida, põhjustas nii mõnegi ülearu õlut pruukinud mehepoja piduplatsilt väljaviskamise. Oleks see õlu veel kallis olnud, ei, 30.-, suht normaalne hind.

Niisiis õlleala oli pea kogu aeg üleasustatud. Ja muru pigem alaasustatud.

Tallinna kohalikke inimesi iseloomustab see, et kõik istuvad omaette seltskondadega ja võõrastega eriti ei lävi. Ei ole kohal neid naljakaid aga seltskonda sulandumise mõttes vägagi kasulikke tüüpe nagu purjus-mees-kes-kõigile-välja-teeb-ja-räägib-kui-kõva-löömamees-ta-on ja punaseks-värvitud-peaga-tibi-kes-tuleb-suitsu-peale-tuld-küsima-ja-muuseas-joob-käest-õlle-ära.

Muidugi ei ole ka midagi ega kedagi mis häiriks. Aga kuidagi, peolt on puudu peo sool. Paar tölli, kes tantsivad naljakalt laua peal. Mõni jobu keda vaadates sa võid head meelt tunda, et sa ise selline ei ole. Kogu seltskond on pigem nagu krahvide väljanäitus.

Oh ei, kogu see karvane kaader kandis pea üksühele musta riietust. Inimeste vahel vahet teha võis vaid täroveeringute, kehakaalu ja soengu vahel. Domineerima kippusid need isandad, kes olid ennast kallilt ja kaunilt riidesse pannud, käevangu kena tibi hankinud ja tollele mingi kahtlase väärtusega tätoveeringu poolnähtavasse kohta teha lasknud.

Naiste riietuses on väga levinud korseti kandmine. Korseti ülesanne ei ole teatavasti mitte selgroo toestamine, vaid naise pekkide ülespoole surumine nii, et naiivsel vaatajal jääks mulje, et naisterahval on rinnad.

Aga peaks mainima, et Tallinna inimesed on tunduvalt paksemad kui Tartu inimesed. Keegi arntopoloogiahuviline võiks teha Tallinlaste ja Tartlaste kehamassiindeksi võrdleva uurimuse. Ei tea kelle kasuks see oleks?

Üks tõsiselt huvitav laps liikus platsil ka ringi, käes punane puust kirves. Ta vehkis sellega päris agressiivselt ringi. Ja hiljem tuli välja, et tal on särgi all suur plastmassist nuga ka!

Veel üks kivi korraldajate kapsaaeda – nimelt ükski bänd ei alanud õigel ajal, nii nagu ajakavas lubati. Viimane bänd läks alles siis peale, kui ta oleks pidanud peaaegu lõpetama. Aru saadav, et viimane tramm ei viitsinud nii kaua oodata.

Aga see tähendab seda, kõik muu oli hea ja kena. Ilm oli soe, muudika ei kurdistanud, õlu juba mainitud, oli nomraalse hinnaga (ehkki valikut oleks võinud olla), bändide nänni oli müügis piisavalt ja turvamehed ei puselnud ka ülearu. Järgmine aasta muidugi ootaks kolmepäevast festivali, Paljassaare on siiski kena koht peo pidamiseks, ei ole seal ülearuseid väikekodanlasi öörahu üle kurtmas ja kohti telklaagriks tundub ka olemas olevat. Ajaviiteks võiks lasta pidulistel võsa aalt sõjaväemajade varemeid lammutada, saab metsa puhtaks ja inemised oma tumedamad tungid välja elatud.

Andke minna.