Tulen maalt lund tõstmast, no on kevadistel usinatel kasvuhoonepidajatel selline komme lund kasvuhoonesse niisutamiseks tõsta, kui avastan maja tagant lumehunnikust Ginipurgi. Oleks siis veel et tühja, aga jumala täis ja klemmi all ka.
Loomulikult, päike paistab, lumi sulab, varesed kraaksuvad – kevad. Sellepuhul on ülikena kosutuseks üks väike Ginilonks teha.
Kui Gin koonu taha pandud ja purk kõigi purkide teed saadetud(purgid lendavad talveks lõunasse, kas teie ei tea?), ilmub maja taha äärmiselt ebaontliku, kuid vägagi eluohtliku välimusega tegelane.
“Kuule, mul olid õlled siin külmkapis, ega sa neist midagi ei tea?”
Ausalt öeldes ei näinud ma mitte kuskil külmkappi ega õllesid, nii et minu vastus on aus: “ei tea.”
Jääbki pohmas rullnokk oma õllet lumehangest taga otsima.
Mina pean majanurga taga peenikest peeru.
