Minu õhturahu häiris telefonihelin. Nimelt teatas minu universumis tuntud naisjoomar, olgu tema nimi igavesti helisev. et teda on kellegite kurjade ja tumedate jõudude poolt luku taha pandud. Kurjad ja tumedad jõud tahtsid nimelt tema pühale hilisneitsilikkusele vart panna, kuid paraku meie kangelane ei tahtnud seda sugugi lasta sündida.
Niisiis olla ta suletud meie universumi kõige rohkem põrgule lähenevale korrusele ja tal olla seal põrgulikult külm ja tema soov on, et ma mängiks seda hetkel nii koomilisena tunduva roppooperi (sest iga teine tema sõna on ropp) meeskangelasena.
Ok, ajasin suusad (plätsud) jalga ja kulgesin sündmuspaigale.
Keldris toimetas vaid üks asjalik vanamees, ajas oma vanamehe asju, nimelt kallistas oma uut punast diivanit. Rohkem kedagi näha ei olnud.
Nimelt siis asusin arvamisele, et kogu see telefonikõne oli vaid fatamorgaana, mille on inspireerinud kurjad jõud, kes tahavad pigem minule vart panna.
Mõningase ajaühiku järel aga helistas mulle kohalik jumala ametlik esindaja maa peal ehk siis meie demokraatlikult valitud valitsusele alluva politsei korrapidaja. Ja teatas, et majas on patrull, mida saab välja tõrjuda vaid näidates neile ette keldrit.
Nojah, teostasingi politseile keldrituuri, nad vaatlesid päris suure huviga hunnikut vanu arvutikaste ja mu vanametallist esemete kollektsiooni.
Mina vaatlesin jälle suure huviga politseiniku mapivahelist lehte. Seal oli kirjas, et keegi härra olla pikali kukkunud ja kukkumise käigus varastanud 5 pudelit õlut ja siis keegi daam oli urineerinud avalikus kohas, häirides sellega kaaselanike öörahu.
Aga siis tuli politseinikele vihje, mis viis selle uutmoodi tekkinud geopeituse mõistatusaarde leidmiseni. Nimelt olla hoopis aare peidetud tagumisse trepikotta.
Kulgesin siis, kaks värskeltvärvatud ja taskulampidega varustatud geopeiturit kannul tagumisse trepikotta. Geopeiturid olid igati tasemel, tuvastasid koheselt viina järgi lehkava, ropendava ja meeletult tolmuse geopeituse elava aarde ja sikutasid ta ruumist välja.
Nimelt oli meie kuulus naisjoomar pommis peaga üritanud minna maja tagumisse otsa omaenda tagumise otsaga seonduvaid asju ajama, kuid ei osanud paraku avada sissepoole avanevat ust. Ja niimoodi ta siis tuikuski kahe ukse vahel, juba üle tunni aja ja ropendas üha rohkem.
Igatahes mõjus politseinike poolt teostatud päästmine tema puhul täitsa edukalt. Nimelt siirdus meie kangelanna juba 5 minuti pärast poodi, kust väljus kaheliitrise hallika alkohoolse lägaga.



logi: vötsin ölle, jätsin pange vett?
L@SSIE: Aarde seisukord: permanentselt purjus, ropendab, hirmutab korralikke inimesi.
ma tahan sinuga ühes majas elada…meil siin ainult mingid lollid venelased kuulava trääänzu…
mitte midagi huvitavat…
L@SSIE: Jah, sügiseti satub meilegi osse, aga hiljemalt kevadeks nad lahkuvad…