Maailm lõpeb 00:48

Pärast väsitavat päevajoomingut siirdun unenäoilma, kus avastan, et olen kärumees suures supermakretis. Just see mees, kelle ülesandeks piimapakkide ja jogurtitirpsude letipeale rittaseadmine. Huvitaval kombel oli mul ka unenäos kenakene pohmakas. Ja pärast hommikuse ringi ülesseadmist ronisin välja päevavalguse kätte suitsetama. Kaastöötajad arutasid oma igapäevast seriaal – koduloom – haigekassa – võlavangla on hullem kui surm -
probleeme.

Kõige teadlikum, noorem ja tegelikult mulle isegi pisut meeldivam teatas, et ta olla eile kuskilt kuulnud, et maailm lõppevat täna ära.

Aga ega keegi tema juttu väga tõsiselt võtnud.

Suitsud tehtud, ladusin võipakid uuesti sirgesse ritta, keegi psüühikahäiretega kooliõpetaja oli nendest üritanud siiruviirulist elektrilainetust korraldada.

Ja jällegi peatusid kreemileti ees kaks kohtlase välimusega vanamutti, kellede omavahelise jutu sisu: “Maailm lõpeb täna.” Oma tõdemust kinnitasid nad rekordkoguse jogurti ostmisega. No thänks, kui te võtate restide kaupa, siis võtke terve blokk. Mul he uus blokk kohe kohale veeretada.

Päev hakkas vedama ennast lõunasse. Nendel pikkadel vahetustel on vaid üks eelis – oled kaks päeva tööl ja kolm vaba. Ja vaba ma eelmisel õhtul olin olnud, tõtt öelda nagu ei mäletagi, mis kõik oldud ja tehtud sai. Maio baaris sai ringi räusatud, see oli viimane pilt. Eks ikka alkoholi va vembumehe töö.

Peale lõunat puhkes paanika. Inimesed sõitsid suisa kasvõi veoautoga poe ette ja ostsid. Kõike mida saada oli.

Ka piimatoodete osakond ei jäänud puutumata.

Vahepeal tuli ka osakonnajuhataja mind vaatama, suur tähelepanek küll temast, tavaliselt tullakse alles siis, kui midagi korrast ära või ühesõnaga korratu on.

Ka tema sõnum oli: “Maailm lõpeb täna öösel”. Lastisin siis uut piimakraami lettidele nagu hull. Tavaliselt on meil staffi letti pandud nii, et vean kasti leti äärde ja panen uued müügiohvrid letti. Seekord aga tuli tõesti käruga uus alusetäis asju ette lükata ja tavaliselt oli kõik selleks hetkeks ära võetud.

Kella kuue ajal sai mul sellest siiber. Läksin välja suitsu tegema ja mis ma näen, Rents koos Kalapiaga on supemarketi taga. Ja joovad rummi koolaga. Mis on ka jällegi iseäralik, sest tavaliselt joovad nad vaid viskit soodaga.

Ka nende sõnum oli jällegi täpsustavam “Maailm lõpeb ööl vastu homset kell 00:48″

Ja siis jälle tööle.

Kella 22 ajal teatas juhtkond, et seoses läheneva maailmalõpuga on pood lahti südaööni.

Raisad. Viimase võhma varjel jõudsime poolde kaheteistkümnesse. Kui ootamatult värske lastiga leti ette sõites avastasin, et mingi paaike on lihaleti vahel nussima kukkund.

Ja kassade juures on paanikas väikekodanlased kõik riiulid pikali jooksnud.

Kell sai 24:00. Poodi kinni ei pandud.

Kell sai 00:14. Poodi kinni ei pandud

Kell sai 00:38. Poodi tuli väga hirmunud tütarlaps, kes tegi ettepaneku…seksida?

Et nagu viimane võimalus või nii. Samal ajal hakkas mulle meenuma see jutt, mida ma Mario baaris rääkisin. Ma rääkisin ühele tibile, et maailm lõpeb homme kell 00:48.

Mille peale ma ärkasin.

Mis te arvate, mis kell oli?

Loomulikult 00:48