Pean üles tunnistama, et tegelikult pole mu blogi sugugi nii populaarne, kui teile paistab. Pärast igat postitust jooksen ma ühe teisel ip aadressil asuva avuti juurde ja klikin seal oma blogile, nii kuidas parem käsi jaksab.
Siiski, on veel üks inimene, kes tõesti kõike seda jama lugend on, mis siin kirjas on. See on üks mees metsast, üleni rohelises. Kes ei ole veel oma jalgu üles leidnud, et Tallinnasse kolida ja korralikuks inimeseks hakata. Aga arvuti tal juba olemas on. Leidis selle kännu alt. Üks opakas geopeitur unustas oma läppari sinna.
Temaga me koos viina võtsimegi. Kes eilsest õhtust midagi muud mäletab, see rääkigu hästi vaikselt.
Ma olen kah selline, kes kõik selle jama läbi lugenud on. Hurraa, polegi ainuke loll!
L@SSIE: Tunnista üles, et elad metsas, kannad rohelist ja sul on probleeme hommikut jalgade alla saamisega.
Ma ka selline, kes kõik läbi lugenud
L@SSIE: Palju see aega võttis?
Ma vist ka lugesin kunagi kõik läbi, imekombel ei sattunudki peale seda Seewaldisse. Roheline vist ei ole, aga jalgadega on vahel küll probleeme.
L@SSIE: Aga inimene omab oskust areneda….
Ah et palju aega võttis… Tead, see on muutuv suurus, sa kirjutad koguaeg juurde, järelikult kulub selleks rohkemja rohkem aega. Su blogi on nagu mõni narkootiline aine:) Mida rohkem loen, seda rohkem tahan. Jätka samas vaimus
L@SSIE: Selle blogi lugemise tagajärjel saab sinust värisevate kätega viimase raha eest ostetud suitse ära juua püüdlev asotsiaal. Kindel see.
Nu ma võtan selle riski ja jätkan lugemist, kuni sina kirjutamist jätkad. Ja tundub, et teemad sul niipea otsa ei saa, õnneks
L@SSIE: Teemad tulevad ise tuppa kätte…