Istume siin praegu Nukipaos minu juures. Joodikute varjupaik on ajutiselt suletud tehniliste probleemide tõttu. Tehniliste probleemide all mõtlen ma Nuki Tartusviibimist.
Nuki on traditsiooniline nuki, ei muuda teda paremaks ei jõulud ega ka see fakt, et Anderson Albertile galeriisse jõulupuu kinkis. Ega see fakt, et eilse öö veetis ta Maajamõisa haiglas tilgutite all ja pärast kaineris.
Jee naised tulid seltskonda, pornokas kukkus riiulist välja.
Anderson on praegu kipskäsi. Nimelt oskas ta mõned päevad tagasi ennast vastu Nesslerit katki lüüa.
Aga jõulupuu on aus ja ehe. Tervelt poole meetri pikkune. Seisab uhkelt otsapidi kolmeliitrises purgis ja särab.
Ühel hommikul leidis Albert jõulupuu alt väikese pakikese. Sellise ajalehe sisse keeratud mügariku.
Muidugi hakkas kingitust lahti harutama. Ja leidis, et paberi sisse on keeratud sitajunn. Sitt mis sitt, aus ja ehe eesti sitt. Tavaline eesti mehesitt.
Ega siis muidugi selline kingitus rõõmsaks tee.
Albert viskas joodikud välja ja uinus magama.
Ja nägi järgmist unenägu: Istub ta oma atekas klassikalises viinajoobes ja kuuleb, et keegi laamendab koridoris. Ja et need keegid räägivad omavahel Soome keelt. Läheb ja teeb siis ukse vallale, 
ja mist ta näeb, kaks tunkedes töömeest ukse taga. Räägivad et nad ehitavadkuskil naabruses maja, vist kusehariduskeskust. Ja et nad tahavad ilgelt temaga koos viina võtta.
Albert üritas küll neid uksest välja lükata aga nad ikka ronisid sisse. Ja selle peale ärkas ta ülese. ‘Ja oli rõõmus, et see oli vaid uni.
Siis jäi Albert, meie väike pisi – pisi Albertike jälle oma jõulupuu juurde magama.
Ja nägi unes: Et koputatakse ukse peale. Ja et on kuulda Nuki jõuramist: “Sinu kõige parem sõber tahab sulle külla tulla, ma tean küll et sa oled kodus, aga ei taha mind sisse lasta.” Ja sõimas Albertit munniks. Munn on hea asi, paraku on Albert pisut pehmema iseloomuga ja tegi Nukile ukse lahti. Ja siis hakkas Nuki sisse tassima igasugu kohvreid ja kompse, ikka ükshaaval ja mingi arvuti oli tal ka.
Ja lõpuks ärkas Albert ikka üles, mitte alla jälle oli ta rõõmus, et tema ateljees mitte kui kedagist ei ole.
Jõuludeliirium.
Ah et Nukipoiss lõpetas tilgutite all? Noh, mul endal ka palju puudu ei ole… Aga jõudsin ikkagi ühes tükis Tallinna. Sort of. A’ tulge külla. Mina enam tükil ajal Tartusse ei julge tulla.
L@SSIE: Jah, piiri tuleb osata pidada. Või piiitust.
Nukist lausa kahju…nuuks…
on alles kingitused teil seal tartus, aga nuh, hea seegi, mul pole isegi kuusepuud, rääkimata siis veel sitajunnist!!!:):(
igatahes tegeuderohket aastavahetust!!!
L@SSIE: Oh kuusepuu, oh kuusepuu, kui haljas on seal all okse!
Nonäe, selles seisnebki põhjus miks ma midagi jõulupuu taolist oma majapidamises ei salli.
L@SSIE: Ilma jõulupuuta kodudes saavad äkapikud sittuda ainult kraanikausi äravoolutorudesse.
Tra, see pilt on ju suisa rõve. Ptüi, ma ei julge enam tükk aega siia lehele tulla.
A ma skräppisin sind orkutis kah.
L@SSIE: Mis rõve, tavaline elumees ju. Vaat kui kala ka endale sellise õlleka ette kasvatab….
kle egas ma nüüd nii hirmus ka pole et minu eest peab pakku põgenema
L@SSIE: Võibolla tuleb sul lasta ise järgi joosta…