Keskpäeval läksin ma panema.
Ühe igituttava sõbranna korterisse.
Mida teie mõtlete, pole tähtis. Mina panin mööblit kokku.
Kui kapp juba ilmet võtma hakkas (kapiporno!), siis helises äkki telefonimuusika. See vana Jazzilugu mis figureerib Nokiates “Blue Ice” nime all, teate küll.
Helistajaks oli mingi beibehääega olevus, kellele ma õpetasin, kus asub elektrikilp ja mida tuleb sellega ette võtta, et kaitse vahetatud saaks.
Kui kapp juba väga tõsiselt Ilmet võtma hakkas, ja isegi uksetukset vaikselt kuulda oli, kostus “Blue Ice” veel üks kord.
Seekord oli helistajaks tibi ema. Tema probleemiks oli see, et ma sooritasin inimsusevastase kuriteo, kuna suunasin tema kõrgestiväärtustatud ja ülehinnatud tütrekese kappi korki vahetama, sest tema 19 a. vesivõsukese põhitöö on õppimine ja et neiu mitte ei tohi kõrvaliste asjadega tegelda. Ja et ma vist peaksin minema isiklikult kohale ja toast kinni püüdma kõik prussakad, kes ta korterisse sisenevad. Ja et tema oma 40 eluaastaga, (huvitav kuidas on nii kiunuval isikul üldse võimalik 40 aastaseks elada) ka ei julge kilpi korki vahetama minna.
Jeanne d’Arc , vaeseke ei elanud ka rohkem kui 19 aastaseks, aga ometigi suutis ta edukalt juhtida väekoondisi ja päästa oma kodumaa. Elektrikorki vahetada tal kahjuks ei tulnud, kuid ma usun, et mõne jumaliku ilmutuse järel tuleks ta kaugest ajaloost hõbedase vaimuna meie majja elektrikorke vahetama küll.
40 a. naisterahvad, kes oma kaitsete haldamisega ise hakkama ei saa, jäävadki vist elulõpuni kannatama vastikute, jälkide, jõhkrate ja pesemata meeste ülemvõimu.
19 – aastastel on vähemalt lootust. Ehk jumalik ilmutus või vanematest lahutamine teeb neist iseteadliku eesti naise, kes ei sõima mõttetuid ja pesemata mehi läbi telefoni.
Mina igatahes eelistan inimesi, kes saavad ise oma korkidega hakkama ja kui vaja panevad ka kirjutuslaua kokku.
Elektrikorgid vahetas lõpuks välja koridoris natse jahtiv politseikass – ArtHur. Naissoost, kusjuures.
tubli, l@ssie, ikka edasi, võrdõiguslikkuse nimel!
L@SSIE: Just, just ja Kristelitest saavad Kristjanid…
v6rd6iguslikqs eesti moodi – mehekene passib toaaknast, kesse tuli, & naine l2heb v2lja p2tti labidaga pexma. minu pool k2ivad asjad niimoodi. aga el korgi vahetamine ei n6ua m.nni olemasolu.
L@SSIE: Munn on üldse rudiment, seda pole vaja enam isegi laste saamiseks. Parem kuulutada munnisupp delikatessiks ja lubada vaestel meestel seda kasu saamise eesmärgil võõrandada.
Miks peaks keegi natse just teie koridoris jahtima? :O
L@SSIE: Seda ma jah, aru ei saa, sest siin neid eriti ei liigu. Aga neid jahitakse igal pool, kaasa arvatud ka meie maja koridoris.
Aga meie suguvõsas on võrdõiguslikkus vist juba sajandeid käinud nii, et mehed teevad ja naised targutavad. Klassikaline tööjaotus ühesõnaga.
L@SSIE: Teil on õnnelik ja võimas suguharu…
ehh kõik XXXXX XXXXX olevad prussakad? Ei noh anna andeks aga ma kahtlen inimeste vaimses tervises
L@SSIE: Loomulikult, inimesed nõuavad ilmvõimatut…samas mõnede asjadega tuleb leppida…
“Parem kuulutada munnisupp delikatessiks ja lubada vaestel meestel seda kasu saamise eesmärgil võõrandada.”
Näitaksid sa eeskuju??
L@SSIE: Palju sa maksaksid?
Mitte et ma sind vaeseks peaksin, aga nii üldiselt.
L@SSIE: Vaene on hea olla…
Kummitama hakkas siuke sõna nagu higituttav.
L@SSIE: See on tuttav, keda võib tunda ära tema higilõhnast.
Mnjah, eks see PoLitsEi-kass ArtHur oskab nii mõndagi. Keerab korke sisse ja punne maha. Paneb krohvi seina või sõidab selle näo pealt ära etc.
Nagu vanas naljas:
Mees otsib ehitusele tööd. Küsitakse:
“Mis teha oskad?”
“Võin myyri laduda.”
“Ja veel?”
“Võin ka mitte laduda.”
Aga otsa saagu need kurjad tädid, kes võrdõiguslikusest kõnelevad ja korke ega pirne vahetatud ei saa.
L@SSIE: Sa võid ise ka kaasa aidata. Mul on arvamus, et tädi, kes ei saa korgi vahetusega hakkama, ei saa aru ka, et wc – pott pole prügišaht. Ja kindlasti leiad sa oma lähemast ümbrusest paar sellist tädi veel.