Rinnad läbi aegade – see on põnev ja ammendamatu teema. See on jutustus füsioloogilisest suurvormist, mille kohta on alati kehtinud ütlus - näita mulle oma rinda ja ma mõistan, mis inimesed te olete. See on ülevaade ajapikku kolossaalsed mõõtmed omandanud kollektiivsetest tegevusväljadest, mis meelitavad oma võimaluste rohkuse ja elutegevuse kõrgepingega.
Õnneseened on tihti kiitnud oma kodurindu taevani lauludes, samal ajal, kui kõrvaletõrjutud need needes valjult või vaikselt maha jätavad.
Vaatamata kõigele ei tunne inimkond efektiivsemat ja püsivamat koostegutsemise ja koostöö vormi kui rinnad. Ning tänu oma ülesehituse ruumilisele olemusele on rindadel omavahel umbes sama palju ühist kui inimestelgi, nii et nad võivad teineteisega paljuski sarnaneda, üksteiselt on alati midagi õppida – lahutagu neid missugused barjäärid tahes.
“Rinnad läbi aegade” on lühidalt esitatuna jutustus tsivilisatsiooni peamistest kantsidest, ajalooline läbilõige naisekeha keskustest, mis oma särava eeskujuga on edasi viinud kultuuri üldse ja rinnaehtimiskunsti eriti.
Paljud rahvad on leidnud oma identiteedi läbi rindade, tihti ka riigid ja valitsused. Tuletage meelde kasvõi Valge maja kuplit või Kremli kongresside palee kõrval olevat barakki.
Seepärast on mõnegi rinnapartii kaitsmise või vallutamise eesmärgil ohverdatud sadu tuhandeid inimelusid, mõnikord on ohvriks toodud mõne regiooni rahvastik, et tulevikus omada suuremate rindadega emandaid.
Mis on võimaldanud rindadel siduda endaga üha suurenevaid rahvamasse, elada üle ränki ühiskondlikke mudimisi, rinnahoidja purunemisõnnetusi ja sõjakoledusi, ning ikkagi jätkata arengut, säilitades põhilised tunnusjooned oma algstruktuurist isegi läbi mitme ühiskondliku ejakulatsiooni?
Et sellele vastata, tuleb esmalt selgusele jõuda, mis on naiserind, kus ja millal ning millistes olusuhetes see tekkis, mil määral oleneb rinna ülesehitus looduslikest eeldustest ning sotsiaal – majanduslikust arengutasemest. Mida head või halba on toonud naise rindadele suunitletud eluviis, suurte rasvamasside ja piimanäärmete kontsentratsioon ning mille poole näib suunduvat edasine mamilariseerumine?
Nagu ükski rind ei rahulda kõiki, ei suuda ka see blogikirje olla täielik. Rinnandusel on palju tahke, inimeste vajadused ja koos sellega ka nõuded naiserinna suhtes muutuvad tavaliselt mitmeid kordi isegi ühe põlvkonna vältel.
See sunnib rindade tähtsuse eitajaid hoiduma oma seisukohtade pealesundimisest nii teoorias kui praktikTuleb arvestada, etelanikud saaksid oma kodus asetsevate0 rindade arengule tõhusalt kaasa aidata, kuiigaüks neist mõistab väljakujunenud situatsiooni ja hindab õigesti üldist arengujoont.
Maailmas eksisteerinud rindade arv on praktiliselt loendamatu. Pole võimalik esitada ka praegu olemasolevate rindade arvu, sest pole olemas universaalset kriteeriumit rinna ja pelgalt nibu eraldamiseks.
Aastatuhandeid on püütud defineerida rinna mõistet, samuti väljendada konkreetsete rindade olemust matemaatiliste mudelite abil. Siiski on rinnad jäänud salapäraseks mõistatuseks, mida õieti tajuvad vaid valitud.



Lõpupoole tabasin end mõttelt, et kas ma ei loe mõnd Arnold Rüütli kõnet.
L@SSIE: Originaalteksti autor on Paul Härmson.See pärineb umbes samast ajast kui Arnold Rüütel.
:’(
L@SSIE: 8-
Ilma ikka ei saaks no
L@SSIE: Saab küll. Väga ilusti saab