Innole oli ärgates hommikuti esimene asi lugeda üle Ingridi persekarvad. Neid kasvas iga päev erinev arv. Umbes kuuekümnenda juures läks Innol lugemine sassi. Suure vihaga hakkas ta Ingridi persekarvu raseerima. Raseeritud karvad müüsid nad ühiselt Soome pasapaberipuuks.
Kui Inno Irjast lahutas, siis jäi tema ilusasse elusse suur auk. Senimaani tunneb Inno puudust Ingride karvade üle lugemisest.
Ingrid aga enam oma karvu Soome ei saada. Neist tehakse kodumaal meditsiiniajakirja “Kroonika.”
Mida aga Inno veel Ingridi kehaga tegi?
Igal kevadel külvas ta oma naise kaenlaalustesse kaalikaid. Selja peale rukist. Kaela peale maasikaid. Naba alla, seal kus pind kõige viljakam, sinna said kartulid kasvama.
Aedviljad said käte peale kasvama. Õunad ja kõik muud asjad, mis õunapuude otsas kasvavad, need said pähe istutatud.
Kressid sobisid ülahuulele kaunistuseks. Muu salat aga kulmudele.
Põllukahjurite tõrjeks kasutas Inno torusiili. Kui aga ükskord ta kohtas Ingridi nabaaluses puhmas võõrast siili, siis saigi lahutustulevärk alguse.
