Neljapäevad on pühad päevad. Sellest ei saanud üle isegi mitte nõukogude võim. Nemad kuulutasid neljapäevad kalapäevadeks.
Kala on selline imelik loom, ta elab vee sees ja on oma olemuselt veel kõhnem kui Ingridi tagumik.
Ingridil aga oli kombeks neljapäeviti toituda laboratooriumist väljavisatud loomadest. Ta tassis neid koju suurtes kogustes. Ja ta sõi nendel ainult ajusid. Ise väites, et niimoodi saab ta targemaks. Ja et ta on ajusoid.
Kaladega aga on üks probleem. Nad ei oska laulda. Üksord oli Inrgid pisut pahasid kemikaale liiga palju pruukinud ja kirjutas tapetud looma verega peldiku seinale:
Aga miks, loomad, anonüümselt ammute? Kas pole julgust või? Üritate siin midagi nõnda mõjutada?! Või ennast milleski veenda? See siin ei on peldikusein.. Kuhu te kõik oma pasase sabaga number 111 veate ja selle üle justkui õllelikud ka olete.
Vabandan räige väljenduse eest, aga selline ma kahjuks olen. Aga olgem julmemad ja võtkem viina oma nime all. Siis on näha, et vastate oma haigutuste eest ja loota, et viski veiniks muutub. Mul on kurb, kui bogosfäär peldikuseinastub, nii nagu see juhtus Kreeka Olümposega.
Hommikul leidsin ta oma toast vedelemas, surnud kala seelikusaba alt välja paistmas. Kuidas see sinna sai, seda oskab vaid Poseidon öelda.
