Mida Ingrid rääkis Jeesuse kohta

Jeesus oli Ingridi parim sõbranna. Ta elas Supilinnas suures puumajas, mis kubises rottidest. Naist ega meest tal ei olnud, lapsi peksis ta ainult laupäeviti.

Jeesus armastas tihti mööda maailma ringi hulkumas käia. Sealt korjas ta üles karvutu ja kirpe täis peni, kellel nimeks Justinus.

Ühel õhtul jõudsid nad ka meie mugavasse kolmetoalisse korterisse. Justinus valmistas meile oivalist pizzat, mille garneeris lehmakookidega.

Ingrid Jeesuse koera ei armastanud. Väitis, et Justinus on rumal ja harimatu ja oskab käppa ainult 45 kraadise nurga all hoida ja “Haul Hautler” haukuda.

Justinus armastas käia salaja Inrgidi lemmikpatja närimas.

Jeesusega koos linna peal käies külastasid nad tihti kaltsupoode. Ka prügikastides sorisid nad koos ja tassisid leitud taara ühiselt taarapunkti.

Prügikastis sorimisest sai Jeesus mingisuguse ekseemi näo peale. Seepärast hakkas Ingrid kandma musti nahast kindaid, mille ta oli varastanud Eldar Suvisaare tütre tagant.

Üldiselt oli Jeesus julge ja kartmatu pudelikull. Ükskord varastas ta magamise ajal mu käepealt vanaisa pärandatud käekella ja viis selle metallivastuvõttu.

Jeesus abiellus viimaks Justinusega ja kolis Tsikkaagosse. Ingrid ikka rääkis, kuidas ta Jeesust kadestab, sest Tsikaagos ei lukustata prügikaste.

Ingrid usub, et ükskord tuleb Jeesus tagasi ja päästab ta sellest vaesusest ja viib ka tema Tsikkaagosse.